Esimese asjana koju j6udes tormasin tomatitaimi vaatama. 5 päeva kastmata olemist päädus sellega, et 15-st taimest 7 olid närbunud. 2 taimekest 6nnestus mul siiski päästa, seega 5 läksid manalateele. Nagu kiuste on ilmad taas hallid ja päikest vähe, mis tähendab seda, et taimed just erilise kiirusega ei kasva. Till on 6nneks kasvama hakanud, juunis panen lilled ka r6dukasti-silmailu on ju ka vaja...:)
Kuna ma sain Eestist oma vanad seotavad (reguleeritavad) bikiinid kaasa toodud, siis oli eile kohe ujulasse minek. Abikaasa läks metsajooksu tegema ja viis minu 1,5 tunniks vesijooksu-ujumist harrastama. Suurema osa ajast lobisesin yhe 6ega, kes ka talvisel ajal minu rasedusele innukalt kaasa elas. L6puks punnitasin 500 m ujumist ka ja v6imlesin niisama vees. Pean tunnistama, et ujumine (eriti rasedana) on maailma k6ige m6nusam liikumisviis. Isegi jalgrattaga s6itmine jääb sellele tugevalt alla. Ma h6ljusin vees ja pärast ka maal nagu liblikas, nii kerge oli olla. Homme lähen jälle ujuma ja v6imalusel ka laupäeval. Eriti meeldiv oli see, et ujulas oli peale minu ainult paar inimest ja needki ujusid profiujujatele eraldatud osas. Mingil momendil olin suures basseinis, sygava kalju sees, yksi ja ujusin silmad kinni... nagu oleks m6nes villas olnud, icc
Ahjaa... Eestist t6ime ema ostetud beebiriided ka ära, nyyd on vaja hakata neid pesema ja sorteerima. Abikaasa ytles, et me peame iga tund beebil riideid vahetama hakkama, muidu ei j6ua neid ära kasutada. Yhtegi riiet me enam juurde ei osta ja loodetavasti tulevane vanaema peab ka nyyd hoogu, ta on heas m6ttes hull:)
Ja nyyd peamine, miks ma yldse blogima hakkasin. Esiteks olen ma raamatukogus, kus mul pole midagi paremat teha (valetan, tegelikult on siin virnade viisi psyhhiaatriaajakirju, mida ma ju v6iksin puht erialaste teadmiste värskendamiseks lugeda), aga okei... Miks ma siin olen, sest me saime m6ned tunnid tagasi oma kaua oodatud vankri kätte ja A ei viitsinud mind enam uuesti koju s6idutada ja ma olin meelsasti n6us temaga tööl olema.
Käru on hetkel autos, kuigi poes kiskusime kastid lahti ja nägime ikka oma silmaga ka juba. Lasime myyjal ka käru kokku panna ja mingeid detaile 6litada. Ohh, ei taha siin kekutada ega midagi, aga see käru on ikka NIIIIIIIIIIIIIIIIII ILUS. Sees on nii m6nus pehme, siidine vooder, seal tuleb kyll hea uni. Kogu karkass on nii tugev, et sellega v6ib kyll s6tta minna.
Nyyd ongi vaja voodi veel muretseda ja siis on suured asjad olemas. Olgu öeldud, et tavalised v6revoodid abikaasale ei meeldi, olen yritanud meelitada teda vaatama ka veidi kenama välimusega v6rekaid, aga maksimalistile ja k6rgelt arenenud kunstimaitsega inimesele lihtsalt ei meeldi need. See tähendab seda, et meil tuleb yks reis Helsingisse v6tta ette ja käia k6ik beebipoed läbi, et leida kiiresti sobilik voodi pisikesele ilmakodanikule, kes juba 53 päeva pärast tuleb meiega kohtuma...
Kuna ma sain Eestist oma vanad seotavad (reguleeritavad) bikiinid kaasa toodud, siis oli eile kohe ujulasse minek. Abikaasa läks metsajooksu tegema ja viis minu 1,5 tunniks vesijooksu-ujumist harrastama. Suurema osa ajast lobisesin yhe 6ega, kes ka talvisel ajal minu rasedusele innukalt kaasa elas. L6puks punnitasin 500 m ujumist ka ja v6imlesin niisama vees. Pean tunnistama, et ujumine (eriti rasedana) on maailma k6ige m6nusam liikumisviis. Isegi jalgrattaga s6itmine jääb sellele tugevalt alla. Ma h6ljusin vees ja pärast ka maal nagu liblikas, nii kerge oli olla. Homme lähen jälle ujuma ja v6imalusel ka laupäeval. Eriti meeldiv oli see, et ujulas oli peale minu ainult paar inimest ja needki ujusid profiujujatele eraldatud osas. Mingil momendil olin suures basseinis, sygava kalju sees, yksi ja ujusin silmad kinni... nagu oleks m6nes villas olnud, icc
Ahjaa... Eestist t6ime ema ostetud beebiriided ka ära, nyyd on vaja hakata neid pesema ja sorteerima. Abikaasa ytles, et me peame iga tund beebil riideid vahetama hakkama, muidu ei j6ua neid ära kasutada. Yhtegi riiet me enam juurde ei osta ja loodetavasti tulevane vanaema peab ka nyyd hoogu, ta on heas m6ttes hull:)
Ja nyyd peamine, miks ma yldse blogima hakkasin. Esiteks olen ma raamatukogus, kus mul pole midagi paremat teha (valetan, tegelikult on siin virnade viisi psyhhiaatriaajakirju, mida ma ju v6iksin puht erialaste teadmiste värskendamiseks lugeda), aga okei... Miks ma siin olen, sest me saime m6ned tunnid tagasi oma kaua oodatud vankri kätte ja A ei viitsinud mind enam uuesti koju s6idutada ja ma olin meelsasti n6us temaga tööl olema.
Käru on hetkel autos, kuigi poes kiskusime kastid lahti ja nägime ikka oma silmaga ka juba. Lasime myyjal ka käru kokku panna ja mingeid detaile 6litada. Ohh, ei taha siin kekutada ega midagi, aga see käru on ikka NIIIIIIIIIIIIIIIIII ILUS. Sees on nii m6nus pehme, siidine vooder, seal tuleb kyll hea uni. Kogu karkass on nii tugev, et sellega v6ib kyll s6tta minna.
Nyyd ongi vaja voodi veel muretseda ja siis on suured asjad olemas. Olgu öeldud, et tavalised v6revoodid abikaasale ei meeldi, olen yritanud meelitada teda vaatama ka veidi kenama välimusega v6rekaid, aga maksimalistile ja k6rgelt arenenud kunstimaitsega inimesele lihtsalt ei meeldi need. See tähendab seda, et meil tuleb yks reis Helsingisse v6tta ette ja käia k6ik beebipoed läbi, et leida kiiresti sobilik voodi pisikesele ilmakodanikule, kes juba 53 päeva pärast tuleb meiega kohtuma...
0 comments:
Postita kommentaar