Palju õnne sünnipäevaks!

Rahvusvahelisel teatripäeval tähistasime tulevase issi sünnipäeva. Torti ei olnud, küünlaid ka mitte, aga häid elamusi, maitsvaid sööke-jooke ning palju armastust jagus sellesse päeva küll.

Sünnipäeval olime tubli, jätkasime harjumuspäraseid liikumisharrastusi. Abikaasa käis metsaradadel jooksmas, mina kõndimas. Lund oli ja on palju, sajab järjest juurde... järgmisel talvel ostan endale suusad :)

Tegemistest viimase 1,5 nädala jooksul

Kuna blogil on paar regulaarset lugejat, siis austusest nende vastu püüan kirjutada nüüd meie tegemistest Soomes. Nii... kust ma nüüd alustangi? Hmm... Kui ma laevast maha tulin, siis õnnestus mul kohe trammiga kesklinna saada ja sealt läks juba 20 min pärast buss kodulinna. Sõit kestis umbes 4 tundi, kuid see-eest oli mul võimalik tutvuda bussiakna vahendusel veel selliste linnadega nagu Porvoo, Kerava, Mäntsälä, Heinola ja Lahti. Kuna tõin oma suure mugava padja Eestist kaasa, siis sain bussis ka veidike tududa. Kodulinna jõudes tervitas mind lörtsine ja sajune ilm ning järgmistel hommikutel koguni tugevad miinuskraadid. Järgmisel päeval oli mul neuvolas terviseõe vastuvõtt-minu ja lapse parameetrid olid endiselt korras, ainult suure ehmatusena tuli ca 5 kg-ne kaalutõus, mis oli lisandunud viimase 5 nädalaga. Kuna ma eelnevalt kaalus juurde polnud võtnud, mingitel perioodidel koguni mõned kilod alla, siis nõuandlas sellest numbrit ei tehtud. Loogiline seletus kõigele on muidugi iiveldushoogude ning oksendamise lõppemine, millega seoses taastus normaalne söögiisu ning kui lõpuni aus olla, siis kodumaiste roogadega sai vahel ikka patustatud rohkem kui kasulik oleks olnud. Aega olen sisustanud artikli kirjutamise, muutmise, lühendamise ja muu sellisega. Lisaks kujundasin ühele erialaliidule voldikuid, tulid täitsa kenad. Käisime veel abikaasaga kinos vaatamas filmi "The Adjustment Bureau-" veidike sürr, aga mulle täitsa meeldis. Taastunud söögiisu oleme premeerinud Koti Pizzas suure perepizzaga, ChinaManis tuliste roogadega ning igasugu maiustustega kodus. Et asi tasakaalus oleks, siis olen suurendanud liikumist. Eile sõitsin 8 km rattaga ja paar päeva tagasi tegin 10 kilomeetrise jalutuskäigu metsas. Täna läheme ujulasse. Mõned päevad tagasi ostsime beebile mõned uued asjad, helesinine kampsun on minu lemmik. Käru käisime ka vaatamas, hetkel poes ei olnud, aga maikuust tuleb jälle lattu. Hinnaklass muide odavam kui Eestis. Ostlemisel ei jäänud uutest riietest ilma ka mina, sain mõned uued rasedariided, mis on tõeliselt mugavad ja ilusad. Ahjaa... eile oli meil rõdul päikse käes 30 kraadi sooja ning mina sain ninaseljale juba esimesed tedretäpid. Mõned üksikud kärbsed lendavad toas ringi, õues vulisevad veed, asfalt paistab kohati-kevad on käes ka siinmail. (Selle fakti jätan ma enda teada, et metsas on lumehanged meetrist kõrgemad ning inimesed harrastavad endiselt suusatamist). Ahjaa, veidike ka minu unereziimist. Olen üldiselt parandamatu unekott olnud ning pigem ööinimene, kuid viimastel kuudel ärkan väga vara, vahel koguni juba seitsmest. Tavaline ärkamisaeg on kl. 8.00 ning siis jäängi üles ning asun päevatoimetuste kallale tegutsema. See on midagi veidrat, mille ma panen raseduse arvele. Kuigi paar viimast päeva olen suurest väsimusest kl.10-ni punnitanud magada, on ka see täiesti ime minu puhul. Kas tõesti toimivad mingid salapärased bioloogilised mehhanismid, mis valmistavad mind ette emarolliks. Siis ju enam lõunani magada ei saa? Olen hoolsasti toitumispäevikut pidanud, sest homme on mul aeg toitumisterapeudi juurde. Ma usun, et söömise kohta ütlemist ei tule, sest saan nüüd kenasti lihatooteid ja ka piimatooteid tarbida, lisaks rasvast ja magusat ülemõistuse ei söö. Joomist olen teadlikult piiranud, aga see on väga raske. Pidev joogijanu sunnib mind 3 liitrit jooke ööpäevas tarbima (kui end piiran). Kui jooksin alati, mil janu tunnen, siis oleksid kogused suuremad. Eks homme kuuleme, mis terapeut minu joomisharjumustest arvab. Ahjaa, paari päeva pärast on ühe maailma kõige armsama põnni issil sünnipäev. Valmistume vaikselt selleks, tsss!!!

6. kuud raseda catwalk

Kurikuulsad rasedate teksapüksid. Ilusad ja mugavad!

Mõned fotod ka:

Olenevalt riietusest paistab kõht suurem-väiksem

Abikaasa valitud uus rasedapluus.


Kodus eelistan kanda kleite.


Kõht kasvab tasapisi...

Tagasi Soome

Tõusin täna hommikul juba 6:30 (!) üles, et jõuda laevale, mis viib mind vähem kui kolme tunniga Tallinnast Helsingisse. Kevad annab endast selgelt märku varajaste valguskiirtega, mis tungivad akendest sisse juba poolseitse hommikul. Ka õhtuti on kaua valge. Teate, suvi ei ole tõesti enam kaugel. Põnnike kõhus on ka järjest aktiivsem, kasvab-kasvab. Kohtume varsti :)
Hommik laevas algas päikesetõusu ja korraliku rappumisega-meri on ju veel jääs. Meresõidul lõbustan end artikli kirjutamisega. Teemaks laiemas plaanis ärevushäired.

Veidike veel nädalavahetusest. Laupäeval käisime emaga Estonias muusikali Pipi Pikksukk vaatamas, ootused ei olnud kõrged, aga üllatusin meeldivalt. Suurepärased tantsuseaded, hoogne tempo, ilusad laulud... ajakohane alltekst. Ja "Põhjamaa" laul tekitas ikka kananaha ihule küll. Ma ei tahaks eilsel seminaril pikemalt peatuda. Lühidalt: kerge pettumus, ei midagi uut, käibetõed jms.

Tegemistest Eestis

Pühapäeval on mul võimalus osaleda ühe projekti raames Patrick M. Houser’i ja Binnie A. Dansby seminaril sündimise väest. Päeva esimeses pooles on töötuba-TERVITADES ISASID, kus on võimalus saada uusi teadmisi, omandada oskusi ja suurendada enesekindlust töös isadega sel olulisel ajal, kui perekond sünnib.

"Toetada ja hoolitseda raseda naise eest, kes liigub teadliku, pehme ja väestava sünnituse poole, on kõige tähtsam töö, mida keegi meist teha saab." /Binnie A. Dansby/

Pärastlõunal jätkub seminar teemal-SÜNNITADES PEREKONDA (sügavama teadlikkuse äratamine, et märgata esmase inimkogemuse olulisust ja mõju). Kuulata saab temaatilisi loenguid:

- Sinu ja su lapse sünnieelne teadlikkus

- Tõelise sisemise lapsevanema ülesleidmine iseendas

- Emotsionaalne ja praktiline valmisolek lapse saamiseks

- Vastuvõtmise kunst

- Issi, su beebi vajab sind!

- Raseda naise eest hoolitsemise seos inimaju arengu ning edukate suhete loomise vahel. Miks see on meile oluline?

„Sünni kvaliteet mõjutab elu kvaliteeti, mis omakorda määrab ühiskonna kvaliteedi.

On lihtne märgata, et iga üksikisiku hoiakud ja käitumismustrid peegelduvad rahvuste poolt väljendatud hoiakutes ja käitumistes."

/Binnie A. Dansby/

„Enamiku naiste jaoks peitub eduka raseduse, sünnituse ja imetamise saladus oma mehe poolt pakutud hoolitsuses.“ /Patrick M. Houser/

Loodetavasti tuleb huvitav seminar, tänud Kairele!

Muudest tegemistes. Anatoomia eksam sai maksimaalselt hästi sooritatud, nüüd saan rahuliku südamega akadeemilisele puhkusele jääda. Soolas on ka mõned artiklid, seega peaks tegevust suveni jätkuma. Soome naastes jätkan vesijooksu treeningutega, Eestis olles olen piirdunud jalutamisega. Mis siis veel? Laupäeval käisime emaga Draamateatris Kivirähu "Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia" vaatamas, hämmastavalt ajakohane. Soovitan. Naerda saab ka.

Eile oli naistepäev, mina veetsin selle päeva hoopis naiste keskel-kohtusin tädiga, kes tõi mulle taas hunniku riideid (kõht ju paisub) ning veneaegse vahvlimasina, õhtul olin sõbranna juures krõbedaid vahvleid küpsetamas. Maitseelamus oli muidugi hunnitu...

Kõhuelanikust ka veidi. Ta on muutunud rahulikumaks, rahmimist kõhus tuleb harvem ette. Eile hilisõhtul tundsin selgelt, kuidas ta end kõhus ümber keeras. Seda oli tegelikult lausa silmaga näha. Meil käivad veel sellised mängud, et tema teeb toks-toks jala või käega ning mina siis koputan, patsutan või silitan vastu. Ja nii uuesti-uuesti.. Kõht kasvab mühinal, teisipäeval on nõuandlas aeg, siis saan jälle rohkem kirjutada. Ahjaa, toitumisterapeudile tuleb ka lähiajal minna, pean 3 päeva kohta päevikut pidama... õnneks hetkel on söömine normaliseerunud, seega ma pakilist vajadust sinna minemiseks ei näe, aga kiri mulle broneeritud ajaga tuli koju ja käin ikka kindluse mõttes ära.

Soome minnes hakkame käru ja voodi tellimisega tegelema. Sellest pikemalt tulevikus.

Kevad-kevad...

Kuigi öeldakse, et armastus on kevad sinus, võib selle mõtte vabalt ümber pöörata. Kas pole hoopis kevad armastus sinus?

Pärast pikka karget talve, kus külmapügalad ulatusid hommikuti kolmekümne viie kraadini, on täiesti värskendav sattuda sooja, paitavasse kevadesse. Jah, ma tean, et tegelikult pole ju kevad veel käes ning kevadest saame rääkida pigem olemuslikult kui kraadiliselt, kuid esimesed intensiivsed päiksekiired, mis nõuavad päikseprillide kandmist, lume alt paljastuv asfalt ning sulav lumi on piisav selleks, et see puhuks lõkkele kevadetunde. Ehk tundub minu mõttekäik eestlasele veider, sest ega ju mõned miinuskraadid ja märtsi esimesed kuupäevad need kõige õigemad kevadekuulutajad ole, aga saage ka minust aru-olen viimased kuud viibinud Soomes, kus oli kordi külmem ja olemine Eestis on nagu ajas rändamine. Muide, sama fenomen tabas mind eelmisel sügisel-olin eelnevalt imetlenud Eestis koloriitseid vahtraid ja kollast sügispäikest, ühte Soome provintsilinna saabudes aga ootas mind ees lumi. Jah, paks lumi ning seda oktoobrikuus.

On vist selge, et olen tervelt nädala viibinud Eestis ning kuna mul õnnestus arstiaega Soomes veidike edasi lükata saan olla siin veel kaks nädalat. Juhheeeii... Mul on lausa eluvaim kodumaal sisse tulnud. See nn. kevad, millest ma räägin (armastus minus endas ehk?) on pannud mu liikuma, tahan pikki kilomeetreid mööda linna ringi tuhiseda ning ahmin kõike ilusat endasse. Eile vaatasin aknast kodukirikut ning saginat täis pärnaalleed... ma olin õnnelik. Olen praegugi.

Neljapäeval pean anatoomia eksami sooritama, seetõttu lõpetan nüüd postituse. Tuleb sundida end õppima, kuigi võrreldes kalli abikaasaga on mul ikka veel pikk maa käia-tema nimelt õpib iga päev tund-kaks. Eks järjepidev õppimine olegi eelkõige töökus, mida minus vist veel nii palju ei ole. Laisk olen, jah... armastan viimasele minutile oma tegemised jätta, aga õnneks suudan end siiski kokku võtta ja olulisele fokusseerida. Vajun nüüd raamatute kuhja alla... 2 päeva ei kuule te minust midagi. Mitusada ladinakeelset terminit ootab omandamist.

Esimene ultraheli

Päev enne aastavahetust tehti esimene UH, kus mõõdeti kuklavoldi paksuseks 0,3 mm (0,6 mm). Kui volt on üle 2,5 mm, siis on risk Downi sündromile ja mõningatel juhtudel loote südamerikkele. Olen enne ja pärast esimest ultraheli uurinud netiavarustest teiste pisikeste kuklavoldi suurusi, aga nii väikest arvu pole ma kellelgi leidnud. Väga hea tunne oli, et kuklavolt ei olnud kõrgenenud. Ma sattusin headest uudistest nii elevusse, et ütlesin abikaasale pärast protseduuri:" Meil sünnib vist geenius (ikka isasse)." Ahjaaa, kogu protseduur võttis aega 45 minutit tavapärase veerandtunni asemel, sest väike mudilane tegi mõnusat uinakut kõhus ja ei lasknud ennast mitte millestki häirida. Ultraheli teostanud ämmaemand üritas koputada kõhtu ja beebikest äratada, aga tema keeras end teisele küljele ja nohises edasi (vähemalt uni on sama hea kui minul). Lõpuks saime siiski kuklavoldi mõõdetud ja minu mäletamist mööda kaalu ja pikkust siis veel ei öeldud, oli ta ju alles 12+5 nädalat vana. Nägime väikest täpikest ka reaalajas (4D ultraheli abil) ning ta oli üsna UFO- moodi, suur pea ja väike keha. Saime hunniku fotosid ka kaasa, mis on kõik kenasti hoiule pandud. 4D UH pilti ekraanilt jälgides tundus mulle, et nägin mingit asjandust jalgade vahel, seetõttu olin alates sellest hetkest veendunud ka lapse soos. Abikaasa ütles, et tema ei näinud midagi ning tema sõnul oli see nabanöör, aga nüüd tagantjärgi targutades oli mul ikkagi õigus.
Lisaks võeti minult vereanalüüsid, mis saadeti Kuopio Ülikooli laborisse uuringutele, aga ka need olid korras. Paar päeva hiljem kuulasime tibukese südamelööke-153 x minutis. Minu hemoglobiin oli 145, mis on veidike liialdades võrdne tippsportlase omaga. Kui tavaliselt olen võidelnud kõrge vererõhu ja madala hemoglobiiniga, siis raseduse ajal on need näidud ideaalses korras (vererõhk 112/83; 113/73; 112/78-pole paha).
Meile mõlemale jäi meeldiv kogemus esimesest ultrahelist, hiljem läksime minu mäletamist mööda kuskile tähistama ka... aga enam ei suuda meenutada kuhu. Ilmselt ChinaMani.