Inglipoisi tegemised: veebruar 2011

2011/02/27

Kosume... :)

Kui ma lõpuni aus olen, siis tegelikult kõht veel nii suur ei ole.
Foto jaoks punnitasin ekstra kõhtu ettepoole kaldu.
Aga kosunud olen (oleme) siiski kenasti.

2011/02/24

Kuigi ma pole juba aastaid püsivalt Eestis elanud, on kodumaa minu jaoks midagi erilist... Mul on hea meel, et olen EV aastapäeval Tallinnas ning saan olla "omade" keskel. Täna tegime koduseid toite-kartuliputru hakklihakastmega ning napoleoni -kooki. Imetlesin kauneid rahvustikandeid, kuulasin Tõnis Mäe muusikat... ja leidsin, et kodus on hea olla. Kuigi teed on libedad ja valdav osa eestlasi armastab selle üle viriseda, siis mina seisin oma kummisaabastega kenasti püsti ja nautisin karget talvepäeva täiel rinnal.
Täna käisime emaga beebile riideid ostmas. Tulevane vanaema on varunud kõige ilusamad hilbukesed, voodipesud, kardinad, magamiskotid pisikesele beebipoisile... täna sai põnni garderoob taas täiendust. No veab ikka mõnel tegelasel, ise sahmib alles kõhus, aga juba on teda ootamas maailma kõige ilusamad asjad ja paremad sugulased. Tulevane isa on üsna sarnane vanaemaga, lapse jaoks pole millestki kahju. Tahetakse üks kena valge masin kärutamiseks muretseda, samuti on juba pilk heidetud turvahällidele.
Mina kosun kenasti, sobivate pükste leidmine on juba üsna keeruline. Õnneks mu tädi tõi ühed püksid mulle, millega saan ilmselt paar nädalat mööda saata... Side lõpp!

2011/02/20

Rasedusaegne toitumine

Internetist võib leida tuntud toitumisnõuande: söö lahjat, söö vähem suhkrut, söö mitmekesist toitu, ära söö liiga palju! Pean tunnistama, et mul ei ole vähimatki probleemi seda järgida, sest isu on mul rasedusega eriti väikseks jäänud ning kõht saab väga kiiresti täis, vahel pean end lausa sundima rohkem sööma. Olen kuulnud linnalegende rasedate veidratest isudest, kus inimesed on söönud liiva, kriiti, sütt ja muid ebatavalisi asju, ilmselt mineraalide puudusest. Samas on mõnedel rasedatel isu mingi kindla toidu järgi, ühed armastavad sokolaadi, teised ohtrates kogustes liha jne. Mind siiani see puudutanud ei ole, kui v.a. minu suur armastus kirsstomatite järgi. Vahel unistan, et mul oleks suur ämbritäis pisikesi magusaid kirsstomateid ja ma toituksingi ainult nendest.

Eile ujulast tulles küsis tulevane isa, et mis toidust ma hetkel unistan. Pidin tunnistama, et neelud käivad tema tehtud mungoa idudest salati järgi. Ta ütles imestades, et ta ei tea ühtegi inimest, kellele tegelikult meeldiks nn tervislik toit, aga mulle tõesti meeldib. Kui ma saan valida küpsiste või juurviljade vahel, siis valin mõtlemata viimased, kusjuures eriline juurvilja sõber pole ma kunagi olnud. Veel armastan ma beebiporgandeid, kokteilikurke, ploome, viinamarju, õunu ning liitrite viisi vett, õunateed või jõhvikamahla.
Kõik ei ole päris vaevusteta siiski läinud, nt. detsembris oli mul söögitoruplõetik, tugevad kõrvetised ning igasugune söömine oli raskendatud. Samuti pole ma pääsenud teravnenud lõhnatajust, iiveldusest ja oksendamisest, mis ei tee söömist just lihtsaks. Kuigi öeldakse, et oksendamine kaob peale esimest 3 kuud, siis minu puhul see paika ei ole pidanud. Kala-ja lihatooteid ei ole ma ka kuude viisi saanud süüa, sest ma oksendan need kohe välja. Püüan proteiine saada ubadest, hernestest, munast jms. Kuna piimatooted tekitasid samalaadseid probleeme, siis olin sunnitud neist ajutiselt loobuma, olen võtnud lisaks D-vitamiini ja kaltsiumi toidulisandeid. Hetkel saan juba valikuliselt piimatooteid tarbida, nt. maitsestamata jogurtit, mida segan toorsalatitesse. Panen siia enda lemmiksalati retsepti: ohtralt tomateid, sibulat, murulauku ning paar spl. konservherneid, mungoa-idusid (kellele meeldib, võib lisada ka konservsampinjone); eelnev tuleks segada väherasvase maitsestamata jogurtiga ning valmis see ongi.

Plaanid suveks on suured-teha rõdule miniaed, kuhu panna kasvama kirsstomatid, minipaprikad, amplimaasikaid ning maitserohelist. Kevadel võiks ka mungoad aknale idanema panna... Söömisest veel nii palju, et magusaisu on mul 100% kadunud, kuigi eriline magusalemb pole ma kunagi olnud. Koogid, küpsised, kommid jätavad mu täiesti külmaks. Ahjaa, vahel patustan minagi-mulle meeldivad friikartulid ja kerged pizzad, aga õnneks isu rämpstoidu järgi on väga harva, seega võin suures osas enda toitumisega rahul olla. Hemoglobiini ja suhkru tase veres on normis, seega hetkel muretsemiseks põhjust ei näe. Märtsis käin siiski medõe soovitusel toitumisterapeudi juures ära, et menüüd mitmekesistada ning saada uusi ideid, kuidas kaalus juurde võtta. Hetkel on minu kaaluiive väike olnud, ent kõht kasvab vaatamata sellele. Eile ujulas üks naine mainis, et mul olla nüüd viimase nädalaga nähtav kõht esile kerkinud. Ahjaa, juba paar nädalat on kõhuelanik endast märku andnud müksudega kõhus. Kui ma olen paar tundi söömata, siis ta annab endast tavaliselt märku või kui kuulan muusikat. Samuti mõjutab tema aktiivsust minu tundeelu. Kui olen rahulik, on ka tema rahulik ja vastupidi.

2011/02/16

Muusika

Kui mina alles ema kõhus olin, siis otsustas ta klaverimängu õppima hakata; pianisti ei tulnud temast ega ka minust, kuid armastus muusika vastu kandus läbi imeliste helide ka minuni. Loomulik jätk oli lastemuusikakool ning alates sellest ajast on vaieldamatult mu lemmikinstrumendiks klaver. Endamisi mõtlesin alati, et kui ma beebit ootan, siis tahan kahte asja-palju viinamarju süüa ning igapäev klaverit mängida. Kahjuks Soomes mul see võimalus puudub, seetõttu teen kõhubeebile muusikateraapiat youtube`i abil.
Olen korduvalt kuulanud järgimisi laule, mis sobivad eriti hästi rasedatele, kõhubeebidele ning väikestele lastele. Laulud on rahulikud ja positiivset meeleolu loovad:

Hetkel on meie mõlema lemmiklaul Kait Tamra "Lubadus." Selle laulu saatel käib kõhus mõnus õõtsumine... Lugu saab kuulata siit:
http://www.youtube.com/watch?v=I5eBO2f5Cdo&feature=player_embedded

Ja sõnad on järgmised:

Päiksekullamaale
ma ootan sind,
ma ootan sind.
Päiksepoolsed aknad
saad oma toal,
saad oma toal.

Kuu ja tähed
taevas siis on
lähemal veel
kui kunagi.
Kui neid
ma sulle
siis alla tuua
kord lubasin,
kord lubasin.

Päiksekullamaale
ma ootan sind,
ma ootan sind.
Päiksepoolsed aknad
saad oma toal,
saad oma toal.

Kõik mis sulle
siin kord,
siin kord
andmata jäi,
nüüd luban ma.
Päiksekullamaale
ma ootan sind,ma ootan sind.

2011/02/14

Head sõbrapäeva!

Täna on 14. veebruar ehk rahvusvaheline sõbrapäev.
Sokrates on öelnud, et ilma sõpruseta pole inimestevahelisel suhtlemisel mingit väärtust. Kuigi kiire elutempo juures ei ole alati võimalik teiega kohtuda nii tihti kui tahaks, peaksime siiski kandma kalleid sõpru südames, et keegi neist ei saaks hetkekski öelda, et tal on seal kitsas. Armsad sõbrad, ilusat sõbrapäeva ja palju sooje naeratusi ja kallistusi sellesse päikselisse ent külma talvepäeva.
Meie abikaasaga plaanime tänase päeva enda jaoks veidi erilisemaks muuta kinokülastusega. Plaanis on vaatama minna filmi "127 tundi." Film jutustab meile tõestisündinud loo mägironija Aron Ralstonist (James Franco), kes Utah’ hiiglaslikes ja peaaegu inimtühjades kanjonites matkates jääb kogemata kombel kättpidi kinni kitsa kanjoniseina ja suure kivirahnu vahele. Selles looduse poolt seatud lõksus veetis Ralston järgmised 127 tundi ning vabanemiseks ja eluga pääsemiseks tuli ette võtta midagi pretsedenditut-raiuda endal käsi maha. See film on ood elutahtele, mis meie kõigis hinges kusagil vaikselt pulbitseb...

Sõprus valitseb ainult heade inimeste vahel.

/Diogenes/

Sõprus ütleb vähe meelitusi,

kuid annab nõu niipalju,

kui seda suudab.

/H.De Balzac/

Võida endale sõpru heade tegudega.

Selles seisnebki TÕELISE sõpruse mõte.

/Abul-Faradj/

Ole viisakas kõikide vastu,

kuid sõbrusta vähestega;

ja proovi neid väheseid hoolikalt,

enne kui kingid neile oma usalduse.

Tõeline sõprus on taim, mis aeglaselt kasvab.

Ta peab läbi tegema katsumusi

ja vastu pidama saatuselöökidele,

enne kui on õigustatud kandma seda nimetust.

/G. Washington/

2011/02/13

Ujumaskäik ja šoping

Kraadiklaas rõdul näitab viimasel ajal regulaarselt 20 külmapügalat, seetõttu on minu liikumine õues oluliselt vähenenud. Olen püüdnud seda kompenseerida ujula külastustega. Kuigi ma ujuda ei oska, siis korraliku koormuse ja mõnusa enesetunde saan vesijooksust. Kinnitan vesivöö ümber keha, see hoiab mind pinnal püstiasendis ning seejärel jooksma...
Vesispordiga käime tegelemas haigla ujulas, mis asub kalju sees. Väga mõnus!
Kallis abikaasa käib tavaliselt enne ujumist ka jooksmas ning spurdib seejärel 30 minutit tõhusat vesisprinti basseinis. Minu pingutuste kohta vees ütles üks medtöötaja, et ka tema oli rasedana hoolsasti ujumas käinud ning lapsest tuli professionaalne ujuja. Kas kõhus trallitab tulevane Indrek Sei, no ei tea... :)

Õhtul ostsime beebipoisile esimesed riided-armsad sipukad ja pehme jakikese. Rasedariideid pole siiani vaja läinud, kuid tavapärasest veidi suurema vabaaja komplekti ostsime minulegi. Mis peamine, see näeb seljas tõeliselt hea välja. Õhtu päädus taas filmide vaatamise ja kirsikoogi maiustamisega. Kuigi pean tunnistama, et suurem magusasõber on siiski tulevane isa. Mina eelistan endiselt kirsstomateid, beebiporgandeid, jõhvika mahla ja muud sellist. Terviseõde, kelle juures nö. jälgimisel olen, tegi mulle saatekirja toitumisterapeudi juurde. Võimalik, et ma ei saa piisavalt proteiine toidust. Mnjah... liha ja kala ei lähe endiselt alla. Minu kaaluiive on olnud 4,5 kuu jooksul 500 grammi. Lapse parameetrid on aga korras, paar päeva tagasi kaalus ta 270 grammi ning ka südamelöögid olid ilusad. Päevasel ajal beebi magab, õhtuti hakkab end kõhus liigutama. Arvatavasti ööinimene nagu ma isegi :) Ahjaa, täna on juba pool ootusaega möödas, suvi ei ole kaugel.

2011/02/11

Sinised uudised

Eile, 10. veebruaril (18+5 rasedusnädalal) käisin ultrahelis, looteanatoomia uuringul. Ämmaemand luges sõrmed-varbad kokku ning ütles iga kehaosa eraldi jälgides "erittäin hyvä." Pisikene tibu kaalus 270 grammi. Pikkust ei olnud võimalik mõõta, sest kõhuelanikul olid parasjagu käsil omad mängud (üks neist on nabanööriga mängimine) ja ega siis paigal ju ei püsita... Kuigi olen algusest peale teadnud, et meie perre on tulemas pisike džentelmen, kellega emme juba vaimusilmas kohvikutes koos käib, sain eile sellele kinnitust. Kas nüüd kinnitust, aga suurema tõenäosusega pidi siiski beebipoiss kõhus trallitama. Nägin 4D-ultraheli abil pisikest ka nö reaalajas ja pean tunnistama, et ta oli jahmatavalt sarnane oma ema ja isaga. Ega ma ei saanudki täpselt aru, kelle nägu ta siis rohkem oli. Ilusa portreefoto sain aga koju kaasa.

Esimesest ultraheliuuringust ning nõuandlakäikudest kirjutan pikemalt juba järgmistes postitustes. Eilsest veel... plaan oli ultrahelisse minna kalli abikaasaga, kes töötab samas haiglas, aga ta pidi samal ajal osalema erakorralisel operatsioonil. Kuigi viimase minutini vaatasin aknast välja ja lootsin sisimas näha ühte rohelisse riietunud kuju, ei olnud tal võimalik seekord töölt ära lipsata. See-eest õhtul tuiskas ta esimese asjana jope seljas, saapad jalas magamistuppa ja küsis naeratades:" Noh?". Mina muidugi kruvisin veel ootusi üles ja näitasin tulevasele issile portreefotot ja rääkisin uuringust; lasin tal veel arvata viimast korda sugu, aga ka tema sisetunne ütles õigesti ning õnnelikud olime lõpuks mõlemad. Kui ta oli lõpetanud õppimistuuri ja teinud väikse metsajooksu (-20 kraadiga) kodu lähedal olevas metsas, siis sõitsime autoga keskusesse tähistamaks siniseid uudiseid. Aasia köögi asutajatena polnud kahtlustki, et läheme China Mani. Mina valisin hõrgutise nimega "Malaysia," mis sisaldas pähklist panangkarrit, tomateid, annanassi, laimilehti, riisi ning broilerifileed. Kuna toit oli nii maitsev, siis ma ei jõudnud isegi jälgida, mida tulevane isa endale tellis. Hiljem läksime K-Citymarketisse beebiriideid uudistama ja tõdesime, et valik on kehva. Seejärel siirdusime koju filmiõhtule Charlie Chapliniga ning olgu öeldud, et täpiks i-l olid kaneelirullid sidruniteega ning mõnus seltskond.

2011/02/10

Tere tulemast!

See ajaveeb on rasedusest, emaks kasvamisest ning kõigest subjektiivsest, mida ma olen esiklast oodates kogenud. Blogi on pühendatud eelkõige meie tulevasele beebile, et tal oleks tulevikus huvitav lugeda, mis toimus sel ajal, kui tema veel rahulikult kõhus pesitses.

„Enne, kui Sind viljastati, ma tahtsin Sind. Enne, kui Sa sündisid, ma armastasin Sind. Enne, kui Sa olid siin ilmas tunni elanud, ma olin valmis Su eest surema!“

/Maureen Hawkins/

Inglipoisi tegemised