Alustame siis piskese mürakaru tegemistest (selle nime on ta õigusega ära teeninud). Tema südamelöögi sagedus oli 144 x minutis, algselt oli 130 ringis, kuid siis otsustas ka terviseõde Tanjale näidata oma oskusi ning hakkas nii hoogsasti kõhus keerama end, et sellise rahmeldamise peale tõusis ka pisikese pulss. Doppler, millega südamelööke kuulatakse, oli ilmselt läbi kõhu pisikesele tajutav, sest ta hakkas nii pööraselt rallitama kõhus, et kõht sõna otseses mõttes värises... Üritas vist ühest poolest teise trügida, lõpuks ei suutnud isegi Tanja tuvastada, kus siis selgroog asub, sest marakratt siblis nii kiiresti eest ära... Pea on endiselt vaagnas ning pepu on kenasti püsti, paikneb umbes minu naba juures. Kõhubeebi asetseb veidike diagonaalis, seetõttu saan jala- ning käehoope tunda nii vasakul kui ka paremal küljel. Minu vererõhk ning hemoglobiin oli normis, igaks juhuks pean veel rauapreparaate vahel harva tarbima, et see uuesti ei langeks. Lisaks söön piimhappebaktereid ning kaltsiumit ja D-vitamiini. Mingitel perioodidel olen ka spetsiaalseid rasedate vitamiine söönud, seega ainete puudust ei tohiks küll olla. Kuna olen hoolsasti söömist viimasel ajal jälginud, siis oli ka kaaluiive lõpuks normi piirides. Kaalu oli lisandunud 420 grammi nädalas, mis teeb 2 nädalaga ca 900 grammi. Raseduseelsele kehakaalule on lisandunud 10,2 kg, mis on täiesti hea näitaja. Olen oma kaalu analüüsinud ka ühe raseduskalkulaatoriga (http://www.gurgle.com/tools/pregnancy_weight_gain_calendar/default.aspx) ning nii hämmastav kui see ka pole, siis on programm mulle alati 200 grammi täpsusega õige kaalu ennustanud. Kui programmi uskuda, siis raseduse lõpuks (40. nädalaks) peaks veel 3,4 kg lisanduma. Kui see nii oleks, siis minule sobiks see väga hästi...
Siin on täpne ülevaade, kust ja mille arvelt raseduse ajal kilogramme koguneb.
Where does the pregnancy weight go?
MATERNAL STORES OF NUTRIENTS
and muscle development 3.2 kg
Increased body fluid 1.8 kg
Increased blood 1.4 - 1.8 kg
Breast growth 0.5 - 0.9 kg
Enlarged uterus 0.9 kg
Amniotic fluid 0.9 kg
Placenta 0.7 kg
Baby 2.7 - 3.6 kg
Total 12.0 - 13.8 kg
Ahjaa, emakapõhja kõrgus (EPK) oli 30,5 cm. Terviseõe sõnul on hea, kui number on paari võrra väiksem rasedusnädalatest. Hetkel taas kenasti normis. Kui laps nö allapoole laskub, siis väheneb ka EPK, seega 40. nädalaks see 40 cm kohe kindlasti ei ole. Kõhuümbermõõtu ma pole mõõtnud, aga siiani on see alla meetri olnud...
Kuna kõhus on ruumi järjest vähem, siis pisike sõbrake ei saa enam nii palju liigutada end. Praegu tegeleb ta rohkem enda pööramisega ühelt küljelt teisele, mis tekitab minus tunde, et ta rullib end... selline sisemine kõhumassaaž. Me oleme A-ga laulnud kodus omavahel, õigemini suhelnud lauldes ning selline asi meeldib muidugi väiksele nunnule ka.
Kui eelmised päevad meenutasid talve, veel eile õhtul käisin kohalikus bensiinijaamas õunu ostmas talvejope seljas ja paks müts peas, siis täna hommikul äratas mind üles kõrvetav päike. Tuiskasin kohe tomatitaimi rõdule transportima ning hiljem väetasin neid ka innukalt. 27 soojakraadi oli vist minu jaoks liig, (olin rõdul lühikest aega-lisasin taimedele uut mulda juurde ning väetasin neid) sest tuppa naastes hakkas mul süda pekslema ning külm higi kattis kogu keha. Silme eest läks mustaks ja õhku ei jätkunud enam... Teadsin, et tuleb kohe pikali minna ning eeldasin, et see läheb kiiresti üle. Kummalisel kombel kestis selline rõhuv enesetunne ca 1,5 tundi. Mõtlesin juba hirmuga, et ehk peaksin kiirabi kutsuma või kas on see kurikuulus rasedusmürgitus. Õhtupooliku veetsin seetõttu voodis lebades, kerge õhupuudus on siiani, aga õnneks üldine enesetunne hea. Kuna ma täna palavuse tõttu liikuda ei saanud ning 3 enda tehtud burriitot ka nahka pistsin, siis läksin hilisõhtul välja jalutama. Õhus oli tunda toomingate lõhna ning värskust... muru oli küll kastest märg, ent see ei seganud mul teepervest nurmenukke korjamast.
Jälle on tuba lillelõhna täis... Kui vaid teaks salajasi piibelehe kohti, siis korjaks vaasid ka neid täis. Eelmises elukohas olid vaasid alati kevadeti piibelehti täis, kuid nurmenukud on ka ilusad ja neist saab pärast teed ka teha. Nägin teeperves veel metsvaarikaid, nende vartest saaks teoreetiliselt talvel teed teha. Maja taha on end võililled sisse seadnud, vanasti tegime emaga võilille-mett, peaks taas proovima. Ahjaa, kurguvalust sain lahti kortsleheteed juues. Viimased korjasin 2.a. tagasi eelmisest elukohast.
Oleme põnevil, sest 50 päeva on veel jäänud. Suured muutused on tulemas, aga oleme seda kaua oodanud...
0 comments:
Postita kommentaar