Käisime Eestis

Enne emadepäeva tekksid mul toonused (loe: k6ht muutus k6vaks + ebameeldivad valusad pisted), seet6ttu sain karmid eeskirjad rahulikult kodus pysida. St., et ma ei tohi enam jalgrattaga ringi s6ita ning tolmuimejaga ringi möllata. Juba paar päeva rahulikumat reziimi m6jusid hästi, nyyd saan taas rohkem liikuda ning toonuseid on harvemini. Mina läksin Eestisse eelmisel kolmapäeval, abikaasa tuli reede 6htul järgi, sest ta oli teises linnas koolitusel. Enne äras6itu olin parajalt pabinas, sest rong väljus juba kell 6.00 hommikul, mis tähendas seda, et mul tuli enne viite ärgata. Need paar tundi, mis mul magada oli v6imalik, möödusid pidevalt mobiililt kella vaadates ning mingis poolunes seigeldes. Kell viist helistasin takso järgi ning jätsin tomatitaimedega, mis ma yleelmisel 6htul ymberistutasin, hyvasti. Poolkuus oli 6ues täiesti valge (ma ju tavaliselt sellisel kellaajal magan 6ndsat und), isegi päike oli juba t6usnud... ja see värske l6hn, m6nus... Rongis6it koos ymbesistumisega möödus valutult, yritasin isegi veidike rongis magada, ka toidukoti olin suurest hirmust nälja ees endale kaasa pakkinud:) Helsingis käisin veel rasedateriideid vaatamas ning valik oli palju suurem kui meie linnas. Ilmselt tuleb yhed k6huosaga retuusid veel juuniks-juuliks soetada, sest millegi pärast näen ma pykstes palju parem välja kui kleitides. Ilm oli suurepärane, päike k6rvetas juba varajastel hommikutundidel.. j6dsin Katajanokka turu k6rval ka väikse pikniku teha ja päikest näole v6tta. Inimesed kiirustasid laevale, mis viib loomaaeda-suvine hooaeg on ju alanud:) Katajanokka on koht, kus mul on hea nostalgitseda-elasin ju kunagi minagi seal. Nautisin siis aknast merevaadet ja mööduvaid laevu, nyyd aga on meil järveke maja taga ning lastepark... ajad ja olud muutuvad, kuid väikse lapsega ongi praegu meil sobilikumad elamistingimused. Meie praegust linnaosa v6iks iseloomustada s6nadega rahvasportlased, koerad ja lapsed. Meie majas on k6igil peale meie koerad, yle pooltel koguni 2-3 koera. Kuna siin on m6nusad metsarajad ja koguni koerte ujutamiskoht, siis see loomas6pradel ning loomadel on siin hea elada. Lapsi on ka palju ning lastepark on tasemel... Ka mustlasi ja pensionäre kohtab väga harva, suhteliselt rahulik piirkond. Okei, kaldusin teemast k6rvale. Katajanokka idyllist suundusin laeva, kus tutvusin kohe toredate brasiillannadega, nende inglise k. oli kyll kehvake, aga oma jutud saime me aetud. Yks naine ytles minu k6htu vaadates:" Good shape, not fat." See ajab mind praegugi muigama, sest Eestis kuulsin ma pidevalt, et sul on nii suur k6ht ja kas juba synnitama jne. Kehakaalu temaatika on Eestis terav, seet6ttu ei jäeta isegi rasedaid rahule... Jube! Yks meeldiv erand siiski oli, minu tädi, kes mind nähes h6iskas, et ma olen nii pisike... ja see tuli t6esti siiralt sydamest. Ta ytles, et tavaliselt rasedad ju lähevad paiste ja on igalt poolt suured (tal värskelt meeles oma minia rasedus), aga ma olla näost ja kätest-jalgadest k6hna ning ta olla oodanud ikka palju suuremat mind. Ema ju märkis koguni, et ta polnud synnitama minnes ka nii suur... tädi arvas, et ema lihtsalt ei mäleta enam enda k6hu suurust nii täpselt ja l6ppude l6puks, mis seal vahet ongi.

/Foto: 14.05.2011 enne Lost Continenti minekut/
Nii... nyyd tagasi laeva. Laevas tabasid mind veidrad valusööstud, mistöttu 2 soomlast arvasid, et hakkan synnitama. 6nneks need möödusid kiiresti, kuigi ka hiljem Eestis olles oli terve 6htu imelik olla. Reis möödus kiirelt, lobisesin eelpool nimetatud soomlastega, yks oli kunagi olnud Helsingi peaaednik, sain oma tomatitaimedest rääkida... eks ole tore:) Tallinnasse saabudes ootas mind SUVI, päike...soojus, kaasaaegne city oma tornide ja uhkete autodega. Ema oli minu tulekuks maasikaid ostnud ning s6in kohe karbitäie yksinda ära, hea oli taas kodus olla. Järgmine päev möödus asjatoimetusi ajades. Lyhidalt kirjeldades algas mu päev kl. 6.00 hommikul, sest siis tabas mind esimene piinav jalakramp niing pärast seda enam und ei tulnudki. S6itsin kooli, kuhu tagastasin veel viimata jäänud raamatud ning tyhjendasin kapi, olen ju akadeemilisel praegu (kes veel ei tea, siis läksin sygisel uut eriala omandama). Seejärel kirsstomatiralli Maximas, hind 60 senti (!!!), ohh... l6puks ometi sain neid syya nii palju kui isu oli. Paar tundi veetsin suveriideid ja muid asju pakkides meie armsas kodus. Seejärel hyppasin ema töö juurest läbi ning käisin ka tiiru Kristiine keskuses, kus mu s6branna töötab. Ka temal vajus suu lahti minu suurt k6ht nähes, sest 2 kuud tagasi olin ma veel k6huta. Standfordis tegin selgeks, missugust digiklaverit ma vajan (leidsime 3 sobivat) ning panin meile abikaasaga juuksuariajad laupäevaks. Pressisin end hambaarsti juurde, kuigi vabu aegu polnud... aga eks suur k6ht ja kurvad silmad aitasid kaasa, et hambaarst mu siiski vahele v6ttis. Hambad terved ja valged... viimast r6hutab hambaarst juba mitmendat korda. Mina teist korda poole aasta jooksul kontrollis, sest mureks on olematu auk. Hambaarst nimetab seda luuluks ning eks ma pean teda uskuma... Hambaarsti juurest tormasin s6na otseses m6ttes (isegi veidike jooksin) notari juurde, kus sai ka asjad korda aetud. Pärast seda läksime emaga paari poodi riideid vaatama, aga kumbki midagi ei leidnud... ning koju j6udsin 6htul, jalad rakkus, pea paks, väsimus p6ues, aga k6ik vajalikud toimetused tehtud. Reedel sain niisama puhata, plaanis oli ka s6brannadega kohtuda, aga mingitel x p6hjustel see ei 6nnestunud. 6htul tuli abikaasa, ta polnud 5 kuud Eestis käinud... ema ostis tordi ja maiustasime laua ymber hea-paremaga. Olime ka koos kinno minemas, aga kuna mul hakkas poolel teel nii kylm, siis läksin ema juurde tagasi ja abikaasa läks yksi kinno... Laup. saime juuksed pygatud, mul läks 4 eur ja A-l 5eur, meil on oma salajane koht, kus saab head teenust suurepärase hinnaga. Seejärel pelmeenikohvik ning etendus Draamateatris. Mul oli vaja beibetada ja minna paljaste varvastega vihmase ilmaga... nyyd olen kurguvalus. Pärast teatrit läksime turvahälli ostma, jube peavalu, brrr... mitu tundi yhes poes asjatamist, aga l6puks saime k6ige turvalisema hälli endale soetatud. Alus on juba praegu autosse kinnitatud. 6htul käisime Draamateatris "V6lan6udjaid" vaatamas-Jan Uusp6ld on yletamatu, ent meeldiv yllatus oli ka noor näitlejanna Marta Laan.

/Fotod: 14.05.2011 pärast etendust/

Pärast seda vaatasime Lost Continendis Eurovisiooni ning nautisime kodumaa kokkade parimaid roogi. Seekord oli minu valik 6nnestunum-Nizza salat oli t6eliselt super, abikaasa venepärane roog oli suht kesine. Eurovisioonil jäi Eesti kyll eelviimaseks, ent mulle see lugu täitsa meeldis. Öösel 6nnestus A-l kohata täiesti juhuslikult vana kursavenda yhes kesklinna lounges... eks siis juttu jätkus kauemaks ning hommikune ärkamine oli raske, s6itsime ju juba pyhap. hommikul Soome tagasi. Ma hetkel ei viitsi pikemalt kirjutada, aga me m6lemad abikaasaga kirjutama alla, et Eesti söök (köök) on parim, no ei saa sellele vastu... Soomes kohukesi, hapukoort ja Salvesti suppe syyes tuli kyll isu kohe tagasi naasta... Minu 8 karbist kirsstomatitest on tänaseks 2 veel alles, igayhel oma s6ltuvus. Eestis olles m6tlesin, et kui tore oleks elada oma korteris ja näha regulaarselt sugulasi, s6pru, nautida head kodumaist toitu ja kultuuri, kui vaid oleks väärilist töötasu pakkuv töökoht siin, siis olekski see reaalne. Praegu piirdume sellega, et käime eelpool nimetatut vahel Eestis nautimas... Vähemalt vanadusp6lveks tuleme tagasi, hakkan kiiktoolis aknast pärnade alleed vaatama ja hommikuti kirikus käima siis... :)