Ilusat aastavahetust

Mänguhoos

Õnneseen

Katame lauda.

Jõulud olid

Jõulupühad on tänaseks peetud ning minimaalse ajaga maksimaalselt palju inimesi külastatud. Reis kodumaal oli toredamast toredam, kirjutan millalgi pikemalt. Hetkel mõned fotod Inglipoisi esimestest jõuludest. Ahjaa, väike sõber ütleb teadlikult emme ja kutsub ainult mind nii. Hambad on ka kohe tulemas... ai-ai öeldakse ja näpp pistetakse suhu.

Tädi Ruthi valmistatud taignast tulid parimad piparkoogid

Jõulutuled säragu igas majas...

Vanatädi juures Roberti autoga mängimas

Issi ja Martaga

Kaks särasilma

Teisel jõulupühal Arabellal külas

Magan ainult süles. 

Onu hüpitab ja mängib alati minuga

Olnust

Suurt elevust tekitanud fotovõistlus on seljataga ning meie saadetud foto väiksest jõulumehest kogus peaagu 100 häält. Võitu seekord ei tulnud, kuid märkimisväärne hulk inimesi avaldas meile toetust ja siinkohal suur-suur aitäh teile!
Mulle on mitmeid kirju tulnud küsimusega, kuidas Inglipoisi tervisega lood on. Ma ei tahtnud sel teemal varem kirjutada, sest viimane lastearsti visiit leidis aset alles eile. Piimaallergiat pojal ilmselt ei ole, kuigi teste pole tehtud, siis minu tähelepanekud piimavabalt dieedilt julgesid arvata, et erinevus piimatooteid tarbides ei olnud märkimisväärne. Kuna mitmed haigusnähud (sh. oksendamine) ei leevendunud, siis jäeti see diagnoos kõrvale. Järgmisena määrati meile üks ravim, mida paar nädalat ka võtsime ning pärast seda oli meil hoopis rõõmsam, rahulikum ja vähem oksendav laps. Mingi tõsise haigusega tegu pole, kerge refluks, mis lapse kasvades tõenäoliselt möödub. Võtame veel mõnda aega rohtu ja siis lubati juba Inglipoisi issil ravi jätkamise vajalikkuse üle otsustada. Eile võttis meid vastu peaarst isiklikult, usaldame täielikult kogemustega professionaali ning järgime edaspidi tema soovitusi. Sinna alla kuuluvad järgmised asjad: võiksin lapsele tihedamini ja rohkem tahket toitu anda (umbes nagu ma siin kirjutasin), öised söömised lõpetada või viia miinimumini (mitte üle 2 korra öösel), söömiste vahed hoida pikemad, harjutada last kõhuli magama, hoida last ärkvel olles kõhuli, kõhuli, kõhuli. Ja et kõigi uni oleks sügavam ja pikem, siis Inglipoiss oma voodisse magama. Seda ma küll ei tea, kuidas see õnnestub, aga arstionu oli konkreetne ja eks me uues kodus hakkame proovima. Pärast visiiti läksime kõrvalosakonda Tuulat külastama, oli meil väike kohtumine eelnevalt kokkulepitud. Temalt sain kinnitust tõsiasjale, et arstionu oli kahtlaselt tuttav-tegemist on tema sõbranna mehega, kes käib koos ülejäänud seltskonnaga õhtuti haigla ujulas trennis. Tuula tegi nalja, et ma olen ju konkreetset arsti ainult ujumispükstes näinud, seepärast ei tundnudki kitlis ära. Sain veel teada, et peaarstil on mitu last ja trobikond pisikesi lapselapsi, seetõttu on mees pisikeste tegelaste eluga ka praegu hästi kursis ja  teda võib usaldada küll. Rääkisin kodus A-le ka kõik üle ja seekord oli ta esimest korda räägituga rahul. Ütles, et see on juba arsti jutt, ehhee... Varem sattusime korduvalt alles õppiva arsti hoole alla, kes oli ehk natuke ebakindel, aga pojakesele meeldis ta see-eest väga. Tegemist oli ju kauni noore daamiga, kellega kohtuti juba 3-päevasena, mil noor arst elus esimest korda BCG-vaktsiini tegi.
Inglipoisi suur fänn Tuula kutsus meid oma tööruumi, mis oli 3-4x suurem arstide omast. Olin heas mõttes hämmingus, mis tehnika seal oli-mikrofoniga pult jms asjad. Olen ju Eestis ühe suurima haigla psühhiaatria osak. praktikal olnud ning sealsel kõneterapeudil küll midagi sellist vastu polnud panna. Mõtlesin, et väga kihvt oleks näha Tuulat töötamas, märkimisväärne huvi tekkis kohe igasuguste kõnehäirete jms vastu. Kui esimene ohhooo-vaimustus suurest kabinetist mööda sai, ulatati meile väike kingitus. Pakis oli mitmeid vahvaid asju emmele ja pojale, kuid ühe kingi ma siiski avalikustan. Inglipoiss sai Marimekko pudipõlle, mille sildilt sai lugeda, et see on valmistatud Eestis. Ma muigasin endamisi-Soome kvaliteet Eestist. Leppisime sõbraliku soomlannaga kokku, et kevadel tuleb meile külla ja suvel tuleme Mikkelisse ja võtame ka temaga kindlasti ühendust.
Umbes nädal varem käisime ka nõuandlas. Kuna oma terviseõele aega ei saanud, siis võttis meid vastu vanem proua, kes oli tõeline estofiil. Ta unustas hiljem mõõdudki arvutisse lüüa, sest tahtis koguaeg rääkida Eestist. Ilmselt oli ta kokkupuutunud ainult kõige meeldivamate ja toredamate eestlastega, sest see ood meie rahva kohta oli kohati ebareaalne. Olgu öeldud, et ka "pikku herrasmies" (väike härrasmees) võitis ta südame täielikult. Proua korrutas eriti häälekalt, kui siidine nahk pojakesel on. Ma ütlesin talle, et beebidel ongi pehme nahk, kuid tema minuga ei nõustunud. Ütles, et ta näeb beebudel väga palju kuiva ja atoopilist nahka või on punnikesi jms asju. Selline siidine, sametine nahk pidi haruldus olema. Mul hakkas tegelikult tema jutust lõpuks juba kergelt imelik ja üritasin seejärel teemat vaikselt mujale viia. Ahjaa, ta ütles et eestlased on nii lõbusad ja rõõmsad nagu väiksed lapsed. Üritasin siiski seda komplimendina võtta, sest väiksed lapsed on ju nii armsad ja pealegi oli see proua üdini heatahtlik, tema väljaöeldus polnud kindlasti vähimatki kahemõttelisust. Okei, siirdume siis parameetrite juurde: peaaegu 70 cm on täis ning 9 kg piir on ületatud. Päris huvitav, kui kaua ma seda "väikest" kaisulooma õlal, süles tassida jaksan. Juba praegu annab seljas ja põlvedes tunda... Inglipoiss pidi oma eakaaslastest oluliselt pikem olema. See fakt sai ka reaalses elus kinnitust, kui tervisekeskuses minu varbaküünt eemaldamas käisime. Üks ringi jooksev-kõndiv marakratt oli pikkuselt lühem meie 5-kuusest põnnist, ka pea ja muud kehaosad olid väiksemad. Üks pikk poiss on meil kodus sirgumas. Ahjaa, vaktsiinidega on nüüd mõneks ajaks asjad ühelpool, saime terve trobikonna neid ja järgmine kord on alles 12-kuuselt. Kuigi vaktsiinid on väga vajalikud, siis see torkimine on lapsele paras katsumus ja kahjuks kuulume meie nende väheste hulka, kes saavad ka jubedaid kõrvalmõjusid alati tunda (palavik, valud, nutt jne). Olen ühes foorumis terve trobikonna teiste emadega suhelnud ja kellegi lapsel pole selliseid kõrvalmõjusid olnud, aga nõuandlast jälle öeldi, et praktikas on ikka paljudel palavik jms. Sain häid materjale nõuandlast kaasa (lapse menüüd 1. eluaastal saite juba lugeda) ning plaanin lähitulevikus kirjutada ka lapse magama jäämisest/saamisest, oma voodis magamisest, nututa unest jms. Teooria on mul nüüd teada, praktika vajab realiseerimist.
Homme juba suund Eestisse ning järgmisel nädalal ootab meid ees kolimine. Olen väsinud ja mõte ei tööta.

Valgeid jõule kõigile!

4. advent

Rahulikku neljandat adventi!

Küünlad said ootamatult otsa, sp ainult 1 küünal.

Loosimistulemused

Väike fortuuna

Võitjatel palun võtta ühendust mailitsi, et auhinnad leiaksid tee uute omanikeni!
-----------------------------------------------------------------------------------------------------------
Konstruktiivne tagasiside on väga tervitatav, nii on võimalik ainult paremaks muutuda. Otsustasime loosiväliselt meeles pidada kahte kõige aktiivsemat kaasaelajat, kelle positiivseid kommentaare on alati suur rõõm lugeda.
HeiliH ja Pamela, aitäh!

Soovituslik menüü 1. eluaastal

Käisime eile pojaga nõuandlas, sain palju häid materjale toitumise ja magamise kohta. Püüan tasapisi neid ka lugejatega jagada. Kuna eilsed vaktsiinid ei jäänud ebameeldivate kõrvalmõjudeta, siis seekord pikemalt meie tegemistel ei peatu.
Ja siit tuleb kasulik tabel kõigi pisikeste vanematele. Vabandan ette, et ei osanud sõna velli emakeelde tõlkida. Tegemist on vedela pudrulaadse asjaga, Prismas on müügil ka nt. firmal Muksu.

Tabeli suuremaks vaatamiseks klõpsa pildil. Tõlkisin info emakeelde ja kujundasin tabeli,
kuid algne info pärineb siit: Mikkelin Kaupunki/Sosiaali-ja terveystoimi, Terveyspalvelut 2011

Blogi-loos

20 000 blogikülastust on täis. Meil on palju toredaid püsilugejaid ning kaasaelajaid. Kutsun teid kõiki osalema blogi-loosis. Meie fototvõistluse kaasaelajad olen juba loosimisse lisanud, teistel on veel viimane võimalus oma osalemisest teada anda. Selleks pole vaja teha midagi muud, kui jätta enda kontakt või nimi postituse kommentaariumisse või saata mulle e-mail (koduotsija@gmail.com) oma osalemise sooviga. 

Mõtlesin ja mõtlesin, kuidas loosimist korraldada, kuid seekord otsustasin minna kõige lihtsamat teed ehk iga auhinna loosis osalevad kõik osalejad. Teoreetiliselt on võimalik ka ühel inimesel mitu korda võita. Järgmises loosis plaanin teha nii, et iga osaleja valib 2-3 lemmikauhinda välja, mille loosimises ta osaleb... aga 30 000 külastuseni on ju veel aega.
Loosimine toimub 4. advendil. Auhinnad saab kätte minu käest Tallinnas 23.-27. dets., hiljem võimalik jätta need "hoiule." Võimalik ka postiga saata,

LOOSI LÄHEB:

1x röster
3x Nan1 rinnapiimaasendajat (200 ml) 
1x arsti konsultatsioon 30 min (rasvaprotsendi mõõtmine, soovitusi tervislikuks toitumiseks, auskultatsioon jms)
1x Finlandia kommikarp

1x prillipuhastuslapp
1x hiiglasuur sokolaad
1x kujundatud fotokaart jõuludeks (foto ja teksti annab võitja mulle)

Uhiuus röster, Nanid ja prillipuhastuslapp fotol.

Pulmaaastapäev

Meie talvemuinasjutt jätkub endiselt...

Foto: Maris Arulepp

3. advent

RAHULIKKU JÕULUOOTUST!

Lauakaunistused samblast ja kibuvitsamarjadest.

20,000 vaatamist blogis

Eile hommikul umbes poolekümne ajal sai saatuslik number 

20 000 ületatud. Täiesti hirm tekib nahka-nii palju lugejaid!!! 

Kes te kõik olete, ehhee..? 

Andke endast ikka kommentaariumis ka märku :)

Meie perekond tänab kõiki püsilugejaid!

Nädala kokkuvõte

Selle nädala esimesel päeval tähistasime väikse Inglipoisi viiendat minisünnipäeva. Ohh, aeg lendab ikka metsiku kiirusega... Teisipäevaks kinkis ilmataat soomlastele tõelise talvemuinasjutu-paks lumevaip kattis kogu maa ja karge õhk tekitas tõeliselt talvise tunde. Kuna Soome Vabariigi iseseisvuspäeva puhul oli kõigil tööinimestel vaba päev, siis sai ka meie pere nautida taas mõnusat koosolemist. Käisime metsas oksi, sammalt, käbisid jms korjamas, et kodu looduslike vahenditega jõuluks ära kaunistada.

Tegime väiksest päkapikust veel paar uut fotot ning hea on, et tegime. Paar päeva hiljem avastasin toreda fotovõistluse-Jõulubeebi 2011. Kuna võistlusele võeti vastu 500 fotot ja mina avastasin selle viimasel minutil, siis tegelikult aega piltide valimiseks ega pikaks mõtlemiseks ei jäänud. Saatsin üsna esimese ettejuhtuva jõulupildi ära ja jääme nüüd hääletusvooru avamist ootama. Esmaspäevast alates saavad kõik Facebooki kasutajad hääletada (tuleb vajutada nupule meeldib). Võistlusel on 10 galeriid, igas galeriis on 50 fotot. Meie oleme kümnendas galeriis. Igast galeriist valitakse üks enim hääli saanud foto välja ja need 10 fotot lähevad edasi järgmisesse vooru, kus hääletatakse 3 parimat. Kuna auhinnafond on tõeliselt vinge, alates fotokaamerast ja lõpetades söötmistooli ja jalutuskäruga, siis tasub ju ikka proovida. Kuna meie erilised facebooki-inimesed pole, siis ilmselt suurt häältesadu oodata pole. A-l pole seal üldse kontot ja minagi olen üsna hiljaaegu liitunud ning sõbralist veel üsna hõre. Aga panen siia vaatamiseks selle armsa sinisilmse jõulumehe, kes vanemate agarusest/ogarusest johtuvalt on sattunud nüüd beebifoto võistlusele. Fotode puhul paluti hinnata originaalsust, jõulumeeleolu ja pildistatava fotogeenilisust.

Esmaspäeval panen täpsema info võistluse kohta, siis saavad Inglipoisi pöidlahoidjad meile toetust avaldada.
Veidike ka uutest oskusest. Kallis pojake oskab nüüd kätega varvastest kinni võtta, palju ei puudu, et väiksed mammud saaks suhugi pista. Treenime ka seljalt kõhuli keeramist ja peaaegu on see trikk ka selge. Vahel tuleb üksi välja, vahel aitab emme näpust sikutades või pepust õrnalt tõugates... Oleme püüdnud ka päevareziimi sisse juurutada, st. seda, et magama läheme nüüd varem ning enne uinumist käib pojake issiga dushi all. Tegin ka ühe vahva testi netis beebide isiksuse kohta ning tulemused olid üsna hämmastavad. Meie beebi on siis kohati ülimalt tundlik ja nn kaisubeebi, kes vajab palju lähedust, õlal olemist, hellust jne. Soovitati veel lapsele magades kookon ümber ehitada, et ta tunneks end turvaliselt. Kui ma varem muretsesin ikka, et Inglipoiss ei maga öösiti üksi oma voodis, siis nüüd olen sellele käega löönud. Olen lugenud palju võõrkeelset kirjandust ja 15 % beebisid pididki olema nn rohkem "stressis" ja vajama palju hooldaja lähedust. Selliste laste puhul on lausa kuritegu mingit unekooli hakata tegema või neid üksi voodisse nutma jätta. Meie kaisupoiss magab siis endiselt minu kaisus ja tunneb end niimoodi väga hästi, lisaks on uned nii sügavamad ja pikemad.
Neljapäeval oli meil 5. kuu nõuandlavisiit, aga kahjuks oli terviseõde haigestunud ning see jäi ära. Kohale läksime ikkagi, sest oli tekkinud tobe infosulg ja me saime alles nõuandlas teada, et visiiti ei toimu. Seega vaktsiinid on veel saamata ja kaalu/pikkuse osas pole ka uut infot. See oleks olnud meie viimane visiit terviseõde Tanja juurde. Kahjuks temale uut aega saada ei õnnestunud ning järgmise nädala lõpus külastame võõrast terviseõde, kes vajalikud toimingud Inglipoisile ära teeb. Jätsime väikse kingituse nõuandla infolauda Tanjale ja loodame teda ikkagi korra veel näha, et tänada ülimalt meeldiva koostöö eest ja jätta hüvasti. Elame juba järgmisel kuul uues linnas. Nonii... kolimisega seoses ka veel veidike kõrvalepõikeid. Kuna mina olen tohutult kannatlik ja selline nokitseja-tüüpi detailidesse laskuja, siis A oskab seda heas mõttes alati ära kasutada. Talle meeldib ka, kui kõik on hästi organiseeritud, kuid ta ei viitsi ise tegeleda selliste asjadega. Seega paluti minul meie väike raamatukogu arhiveerida arvutis, mille tarbeks lõin kataloogisüsteemi. Raamatud on samas järjestuses ka plastik-kastidesse pakitud ning ootamas uude koju raamaturiiulile jõudmist. A vihkab pappkaste ja tolmu, mis lahtiste kastidega kaasneb... seega ostis kolimiseks plastmassist tugevad kaanega kastid. Mina käisin peale, et tuleb igale kastile veel kleepsuga number kinnitada ja iga kasti sisu eraldi dokumenteerida, et oleks täpne ülevaade, mis kastis mis on... Kuna osad kastid lähevad otse panipaika, siis kes see hiljem mäletab enam, kus kastis on maalimistarbed või kus kastis vanad konspektid. Meil on siin üks super pood, kus saab osta igasugu eluks vajaminevaid asju, alates läbipaistvatest saapakarpidest kuni postkasti numbriteni välja. See on minu tõeline unistus, nüüd saab igal kingapaaril olema oma läbipasitev karbike ning püksivööl oma sahtel. Minu suure iidoli Anthea Turneri (tuttav Kanal11 saatest "Täiuslik koduperenaine) kodu on mulle heas mõttes eeskujuks. Ootan põnevusega juba kolimist, siis saab jälle elamise "puhtamaks."
Kui aasta tagasi möllas lumetorm Monika, siis ega see aastagi väga erine... õues on kõvasti tuisanud ja Soomes olid tuhanded majapidamised elektrita. Mäletan "Monikat" väga hästi, sest oli see ju vahetult enne meie pulmi. Ja täna ongi aeg üks soolane suutäis valmistada, sest elu on niigi magus. Küsite miks, no meil on ju homme pulma-aastapäev.

5-kuune. Õnne!

Täna, 5- detsembril, saab meie väike Inglipoiss 5-kuuseks. 

Palju-palju õnne väiksele tähtpäevalisele. 

Väike Inglipoiss ei ole mitte ainult meie südameid kõige sügavamal moel puudutanud, vaid ka paljude teiste inimeste omasid... Põnni vanaema saatis koguni välismaal koolitusreisil viibides sõnumi kõige soojemate õnnesoovidega. Palju kallistusi ja häid soove on tulnud ka teistelt headelt inimestelt. Me täname...:)

-------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Täna on päris sünnipäev tädi Tanjal. Meie palavad õnnesoovid Nõmmele. Kohtume peagi!

Jõuluootus

Tasahilju on kätte jõudnud detsember ning see pole vist kellelegi uudiseks, et sel ajal liiguvad ringi igasugused maagilised tegelased. Meid külastas üks vahva päkapikk või oleks ehk õigem öelda pisike jõulumees. Kandis teine punast kuube ja mütsi ning tõi palju rõõmu ja valgust meie südamesse... Kas teil juba päkapikud käivad?

Vanasti toodi enne jõule metsast üks ilus kuusk tuppa ja ehiti see, tänapäeval paraku enam nii lihtsalt asjad ei käi. Kirvega metsa minek on enamasti keelatud, kui sul just oma metsa pole. Nüüd saab kauni kuusepuu poest osta, aga "rohelised" nagu me oleme, siis korjame mõned tormis räsida saanud oksad üles ja meisterdame neist ise jõulukaunistusi. Jõulumeeleolu on aidanud lähemale tuua piparkoogid sinihallitusjuustu-kreemiga ning magusast magusam viinamarjaglögi. Mõned nädalad ootust veel... ja juba ongi jõulud käes. 

Väike jõulumees koos vanematega soovib kõigile headele inimestele rahulikku teist adventi!

Tõbised

Käisime üleeile lastearsti juures, mul  lubati nädalakese piimatooteid tarbida, midagi kindlat veel ei tea. Inglipoiss nohune, nutune ja hambad ka vist tulemas... oleme väikse sõbraga mõlemad üsna väsinud ja seetõttu mingit pikemat postitust ei ole täna oodata. Kalli vanaema rõõmuks panen paar pildikest üles, veidike silmailu. Olgu nii palju veel öeldud, et vahepeal sadas lumi maha, olid tugevad miinuskraadid, kuid nüüd on taas kõik sulanud, taevas nutab ja tuul ulub. Kui pojake terveks saab, siis laup. on sukelduma minek. Praegu ciao!

Hommikune trenn. 

Emme hõikab mind. "Mis on?"

"Emme palus naeratada. No okei..."

---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Fotod on tehtud täna hommikul.

Tee ise mängukaar

Minu käest küsiti, kuidas saab ise voodi külge mängukaart teha. Siin üks pildike illustreerimaks seda.

4-kuuse põnni oskused

Veidikene tagasisidet meie armsa Inglipoisi tegemistest ja uutest oskustest:

• Oskab pöörata end seljalt küljele, seda mõlemas suunas.
• Hoiab mänguasja käes ja püüab haarata käeulatuses olevat mänguasja.
• Viskab esemeid 0,5 m kaugusele
• Paneb asju suhu.
• Pöörab pead hääle suunas.
• Naerab lakkamatult häälega- isegi väga valjusti.
• Kõhuli olles toetub kindlalt küünarvartele.
• Kõhuli olles suudab käte abil oma ülakeha üles tõsta.
• Võtab asju pöidla ja nimetissõrme vahele.
• Suudab püsti hoides jalgadele toetuda.
• Pöörab end seljalt kõhule, kui emme veidike kaasa aitab.
• Annab oma soovidest häälekalt ja jõuliselt märku. Nt. kui emme paneb luti suhu ja see ei meeldi, siis paneb käet ette või võtab ise luti suust ära.
• Tunneb suurt huvi ümbritseva vastu-erilised lemmikud on peeglid, lambid, uued hääled. 

Lähitulevikus üritan kirjutada, kuidas vanem saab oma lapse arengut toetada. Iseenesest vääriks see teema põhjalikumat käsitlemist.

3 kohtumist

Eelmisesse nädalasse jäi kaks imetoredat kohtumist. Isadepäeval, pärast kookide, pirukate, saiakeste söömist ja niisama mõnusat olemist, võtsime sihiks Savonlinna. Siit peaaegu kahe autosõidu-tunni kaugusel elab ja töötab üks tore eesti pere. Mul on au tubli pereema tunda juba kooliajast. Pean tunnistama, et meie viimane kohtumine võis aset leida umbes 7 aastat tagasi, ent seda huvitavam oligi taas jälle näha. Väike Inglipoiss proovis külas BabyBjörn lamamistooli, istus esimest korda söömistoolis ja mängis kingiks saadud kõristava mänguasjaga. Elamusi oli palju, ent nii külas, kui autos peeti end väga viisakalt üleval. 

Tahtsin veel lisakommentaarina ära märkida, et kui teid huvitab, kuidas eestlased Soomes elavad, siis jätke need võltsid Postimehelood lugemata ja küsige parem minu käest. Olen viimasel ajal mitmeid Soomes elavaid eesti peresid külastanud ja neil kõigil läheb hästi, aga nad on ka väga töökad, sihikindlad ja vajadusel säästlikud. Sellised inimesed saaksid kenasti ka Eestis hakkama. Tervitused Liinale Savonlinna ja aitäh imearmsa ja sooja vastuvõtu eest. 
Mõned päevad varem, täpsemalt neljapäeval, külastasime ühte toredat soomlannat, kellega tutvusin eelmisel sügisel haigla ujulas. Tegemist on haigla kõneterapeut Tuulaga, võrratult elurõõmus ja tore inimene. Ta elas minu rasedusele alati nii innukalt kaasa-saunas, ujulas jätkus alati jututeemasid. Nüüd on temast saanud suur Inglipoisi fänn, alati jutustatakse väikse pojaga ja naeratatakse talle... ja ega see küllakutse mulle väga ootamatu polnudki. Vastuvõtt oli taas väga soe-laual piimavabad tooted nagu ka Savonlinnas. Ekstra otsiti lapse jaoks välja tekike, kus ta sai pikutada ja seda positiivsust, mis sealt sain jagus mitmeks päevaks. Jõudsime arutada ka pojakese tuleviku üle, kuidas ta 2 keelt selgeks saab ja kuhu lasteaeda võiks minna jne. Tsiteerides Tuulat, siis Inglipoisile sobiks väga hästi Montessori lasteaed. "Ta ei tundu selline mööda seinaääri ringi jooksev laps olevat." Montessori leikki-koulus õpiks laps ka omaette nokitsemist ja asjade lõpule viimist.  No elame-näeme, praegu veel vara neid asju paika panna.

Ja tegelikult ei jäänud kaks kolmeta, mingi ütluski on ju, et kolm on kohtuseadus. Eile võtsime ette pika-pika teekonna ühte Soome suurimasse linna. Inglipoisi issil oli seal koolitus ning meie külastasime taas ühte toredat eesti perekonda. Perepoeg Trevor on meie särasilmast täpselt 11 päeva noorem. Väga vahva oli vaadata, kuidas kaks eakaaslast-üks tumedapäine ja pruunisilmne härrasmees ja teine sinisilmne blond dzentelmen vaatasid teineteisele otsa, "ajasid juttu," naersid lakkamatult ning isegi nutsid koos. Inglipoiss alustas ja Trevor jätkas... Pereema Gerli viis meid ka väiksele tutvumsituurile, saime jalutada mägistel teedel järve ääres ja lõpuks jõudsime ka kohaliku kaubamajani, kust me mõlemad soetasime karumõmmi-kujulise koogivormi, on ju varsti poistel 5-elukuu sünnipäev tulemas. Meid võeti taas väga hästi vastu, suured tänud Gerlile ja peatsete uute kohtumisteni. Ahjaa, eile keerati esimest korda Gerli voodis end seljalt kõhule. Päris märgilise tähendusega päev. Pärast meeldivat külaskäiku võttis Inglipoisi issi meid auto peale ja siirdusime uut elamispinda vaatama minema. Esialgne korter oli tilluke ja pime nagu mutiauk, köök oli nii tilluke, et sinna vist kahekesi polekski mahtunud, muust rääkimata. Õrna hingega nagu ma olen, hoidsin pisaraid tagasi ja kujutasin elavalt ette, kuidas pean köögikombaini voodi all hakkama hoidma ja potte-panne ei tea kus, sest köögis oli üks imepisike kapike. Õnneks oli ka üks suurem korter vaba ja selle me pärast väikest kaalumist ka endale broneerisime. Jah, hind oli ka märgatavalt kallim, aga leppisime kokku, et pingutame ühiselt püksirihma ja saame hakkama. Eriline kiitus muidugi super-tublile pojale, kes pidas üle 7 tunni autosõitu kenasti vastu ja ka külas pidas end imehästi üleval. Sellise tubli matkaselliga läheks luurele küll või vähemalt tulevikus pikemale reisile. Tubli oled pojake!!!
Uutest oskustest juba uues postituses.

Tahke toit menüüs

Eile, kaunil isadepäeval, alustasime tahke toidu maitsta andmist pojale. Esimeseks toiduks oli kartulipüree, mis esialgu väga ei maitsenud, kuid vastumeelsust ka ei tekitanud. Jätkame sama roa andmist nädala jagu veel, siis lisandub menüüsse porgand.
RETSEPT-KARTULIPÜREE:
väiksed kartulid
keedetud vesi
1. Keeda kartulid soolavabas vees
2. Koori keedetud kartulid, purusta kahvliga taldrikul ja lisa vett või rinnapiima, et moodustuks kreemjam konsistents. 
Alustuseks piisab, kui lapsele anda 1 tl päevas. 

Maailma parimale isale...

Edastan pojakese soovid issile...
"Soe karvamüts issile, et külmal talvel kõrvad soojas oleksid. Kuna ma küpsetamisega üksi veel hakkama ei saa, siis kutsusin emme appi ja tegime kahekesi imemaitsvaid maasika-wienereid. Ahju panime veel lihapirukaid ja kaneelirulle. Oli magus päev!"

Imetamisealise lapse toit

Kuna oleme-kohe-kohe alustamas uute maitsete tutvumisega, siis uurisin-puurisin imikute toitumise teemat üsna põhjalikult. Disainisin ülevaate saamiseks ka väikse tabeli.

Info pärineb raamatust Kost för spädbarn. (Social-och hälsovårdsministeriet. Helsingfors 2004).

Parameetrid ja muu

Täna, 4 kuud ja 3 päeva pärast sündi, käisime nõuandlas arsti juures. Pikkust mõõdeti 66,8 cm ja kaal näitas 7725 grammi. Kasvukõvera järgi on Inglipoiss oma kaaluga null-joonel ehk täpselt keskmine, pikkusega jääb pluss poolele st. on keskmisest 4-kuusest beebist märksa pikem. Pikk poiss on meil kodus sirgumas...
Ilmad on külmad, poed on jõulukraami täis ja talv tammub vägisi linna.
Sellel nädalal alustame tahke toidu andmisega ka, eks kirjutan sellest ka tulevikus. Pojake oli heas tujus nõuandlas ning kõik oli korras. Nüüd on 2 nädala pärast lastearsti visiit haiglas ja saab selgust selle piimadieedi osas. 
Issi tõi koju uue mänguasja-mängukaare, mis võeti kiiresti omaks. Käega on nii tore kiisut toksida, et see muusikat mängima hakkaks...

Muretsesin koju hunniku väiksemaid pille (triangli, trummi, ksülofoni jms), et väikest muusikaringi Inglipoisile teha. Hetkel ehmatasid rütmipillid ta päris korralikult ära, eks peab selle liigse stimuleerimisega ettevaatlik olema, vajab laps ju ka niisama olemise ja uudistamise aega. Selleks panin kaks nõuandlast saadud erksat pilti riidekapi alumisele uksele, et pojake saaks neid madratsil pikutades vaadata ja seda ta ka aktiivselt teeb, eriti meeldib nende värviliste nägudega jutustada. Üks uus oskus on ka lisandunud-laps oskab sõrmi omavahel ristata. Ja välimuses on ka väike muutus-kulmud on tumedamaks läinud, näoilme on kohe teistsugune.

4-kuune

PALJU-PALJU ÕNNE 4. ELUKUU TÄITUMISE PUHUL!

Naeratan, ei naerata?

Täna saan 4-kuuseks.