Tõbised

Käisime üleeile lastearsti juures, mul  lubati nädalakese piimatooteid tarbida, midagi kindlat veel ei tea. Inglipoiss nohune, nutune ja hambad ka vist tulemas... oleme väikse sõbraga mõlemad üsna väsinud ja seetõttu mingit pikemat postitust ei ole täna oodata. Kalli vanaema rõõmuks panen paar pildikest üles, veidike silmailu. Olgu nii palju veel öeldud, et vahepeal sadas lumi maha, olid tugevad miinuskraadid, kuid nüüd on taas kõik sulanud, taevas nutab ja tuul ulub. Kui pojake terveks saab, siis laup. on sukelduma minek. Praegu ciao!

Hommikune trenn. 

Emme hõikab mind. "Mis on?"

"Emme palus naeratada. No okei..."

---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Fotod on tehtud täna hommikul.

Tee ise mängukaar

Minu käest küsiti, kuidas saab ise voodi külge mängukaart teha. Siin üks pildike illustreerimaks seda.

4-kuuse põnni oskused

Veidikene tagasisidet meie armsa Inglipoisi tegemistest ja uutest oskustest:

• Oskab pöörata end seljalt küljele, seda mõlemas suunas.
• Hoiab mänguasja käes ja püüab haarata käeulatuses olevat mänguasja.
• Viskab esemeid 0,5 m kaugusele
• Paneb asju suhu.
• Pöörab pead hääle suunas.
• Naerab lakkamatult häälega- isegi väga valjusti.
• Kõhuli olles toetub kindlalt küünarvartele.
• Kõhuli olles suudab käte abil oma ülakeha üles tõsta.
• Võtab asju pöidla ja nimetissõrme vahele.
• Suudab püsti hoides jalgadele toetuda.
• Pöörab end seljalt kõhule, kui emme veidike kaasa aitab.
• Annab oma soovidest häälekalt ja jõuliselt märku. Nt. kui emme paneb luti suhu ja see ei meeldi, siis paneb käet ette või võtab ise luti suust ära.
• Tunneb suurt huvi ümbritseva vastu-erilised lemmikud on peeglid, lambid, uued hääled. 

Lähitulevikus üritan kirjutada, kuidas vanem saab oma lapse arengut toetada. Iseenesest vääriks see teema põhjalikumat käsitlemist.

3 kohtumist

Eelmisesse nädalasse jäi kaks imetoredat kohtumist. Isadepäeval, pärast kookide, pirukate, saiakeste söömist ja niisama mõnusat olemist, võtsime sihiks Savonlinna. Siit peaaegu kahe autosõidu-tunni kaugusel elab ja töötab üks tore eesti pere. Mul on au tubli pereema tunda juba kooliajast. Pean tunnistama, et meie viimane kohtumine võis aset leida umbes 7 aastat tagasi, ent seda huvitavam oligi taas jälle näha. Väike Inglipoiss proovis külas BabyBjörn lamamistooli, istus esimest korda söömistoolis ja mängis kingiks saadud kõristava mänguasjaga. Elamusi oli palju, ent nii külas, kui autos peeti end väga viisakalt üleval. 

Tahtsin veel lisakommentaarina ära märkida, et kui teid huvitab, kuidas eestlased Soomes elavad, siis jätke need võltsid Postimehelood lugemata ja küsige parem minu käest. Olen viimasel ajal mitmeid Soomes elavaid eesti peresid külastanud ja neil kõigil läheb hästi, aga nad on ka väga töökad, sihikindlad ja vajadusel säästlikud. Sellised inimesed saaksid kenasti ka Eestis hakkama. Tervitused Liinale Savonlinna ja aitäh imearmsa ja sooja vastuvõtu eest. 
Mõned päevad varem, täpsemalt neljapäeval, külastasime ühte toredat soomlannat, kellega tutvusin eelmisel sügisel haigla ujulas. Tegemist on haigla kõneterapeut Tuulaga, võrratult elurõõmus ja tore inimene. Ta elas minu rasedusele alati nii innukalt kaasa-saunas, ujulas jätkus alati jututeemasid. Nüüd on temast saanud suur Inglipoisi fänn, alati jutustatakse väikse pojaga ja naeratatakse talle... ja ega see küllakutse mulle väga ootamatu polnudki. Vastuvõtt oli taas väga soe-laual piimavabad tooted nagu ka Savonlinnas. Ekstra otsiti lapse jaoks välja tekike, kus ta sai pikutada ja seda positiivsust, mis sealt sain jagus mitmeks päevaks. Jõudsime arutada ka pojakese tuleviku üle, kuidas ta 2 keelt selgeks saab ja kuhu lasteaeda võiks minna jne. Tsiteerides Tuulat, siis Inglipoisile sobiks väga hästi Montessori lasteaed. "Ta ei tundu selline mööda seinaääri ringi jooksev laps olevat." Montessori leikki-koulus õpiks laps ka omaette nokitsemist ja asjade lõpule viimist.  No elame-näeme, praegu veel vara neid asju paika panna.

Ja tegelikult ei jäänud kaks kolmeta, mingi ütluski on ju, et kolm on kohtuseadus. Eile võtsime ette pika-pika teekonna ühte Soome suurimasse linna. Inglipoisi issil oli seal koolitus ning meie külastasime taas ühte toredat eesti perekonda. Perepoeg Trevor on meie särasilmast täpselt 11 päeva noorem. Väga vahva oli vaadata, kuidas kaks eakaaslast-üks tumedapäine ja pruunisilmne härrasmees ja teine sinisilmne blond dzentelmen vaatasid teineteisele otsa, "ajasid juttu," naersid lakkamatult ning isegi nutsid koos. Inglipoiss alustas ja Trevor jätkas... Pereema Gerli viis meid ka väiksele tutvumsituurile, saime jalutada mägistel teedel järve ääres ja lõpuks jõudsime ka kohaliku kaubamajani, kust me mõlemad soetasime karumõmmi-kujulise koogivormi, on ju varsti poistel 5-elukuu sünnipäev tulemas. Meid võeti taas väga hästi vastu, suured tänud Gerlile ja peatsete uute kohtumisteni. Ahjaa, eile keerati esimest korda Gerli voodis end seljalt kõhule. Päris märgilise tähendusega päev. Pärast meeldivat külaskäiku võttis Inglipoisi issi meid auto peale ja siirdusime uut elamispinda vaatama minema. Esialgne korter oli tilluke ja pime nagu mutiauk, köök oli nii tilluke, et sinna vist kahekesi polekski mahtunud, muust rääkimata. Õrna hingega nagu ma olen, hoidsin pisaraid tagasi ja kujutasin elavalt ette, kuidas pean köögikombaini voodi all hakkama hoidma ja potte-panne ei tea kus, sest köögis oli üks imepisike kapike. Õnneks oli ka üks suurem korter vaba ja selle me pärast väikest kaalumist ka endale broneerisime. Jah, hind oli ka märgatavalt kallim, aga leppisime kokku, et pingutame ühiselt püksirihma ja saame hakkama. Eriline kiitus muidugi super-tublile pojale, kes pidas üle 7 tunni autosõitu kenasti vastu ja ka külas pidas end imehästi üleval. Sellise tubli matkaselliga läheks luurele küll või vähemalt tulevikus pikemale reisile. Tubli oled pojake!!!
Uutest oskustest juba uues postituses.

Tahke toit menüüs

Eile, kaunil isadepäeval, alustasime tahke toidu maitsta andmist pojale. Esimeseks toiduks oli kartulipüree, mis esialgu väga ei maitsenud, kuid vastumeelsust ka ei tekitanud. Jätkame sama roa andmist nädala jagu veel, siis lisandub menüüsse porgand.
RETSEPT-KARTULIPÜREE:
väiksed kartulid
keedetud vesi
1. Keeda kartulid soolavabas vees
2. Koori keedetud kartulid, purusta kahvliga taldrikul ja lisa vett või rinnapiima, et moodustuks kreemjam konsistents. 
Alustuseks piisab, kui lapsele anda 1 tl päevas. 

Maailma parimale isale...

Edastan pojakese soovid issile...
"Soe karvamüts issile, et külmal talvel kõrvad soojas oleksid. Kuna ma küpsetamisega üksi veel hakkama ei saa, siis kutsusin emme appi ja tegime kahekesi imemaitsvaid maasika-wienereid. Ahju panime veel lihapirukaid ja kaneelirulle. Oli magus päev!"

Imetamisealise lapse toit

Kuna oleme-kohe-kohe alustamas uute maitsete tutvumisega, siis uurisin-puurisin imikute toitumise teemat üsna põhjalikult. Disainisin ülevaate saamiseks ka väikse tabeli.

Info pärineb raamatust Kost för spädbarn. (Social-och hälsovårdsministeriet. Helsingfors 2004).

Parameetrid ja muu

Täna, 4 kuud ja 3 päeva pärast sündi, käisime nõuandlas arsti juures. Pikkust mõõdeti 66,8 cm ja kaal näitas 7725 grammi. Kasvukõvera järgi on Inglipoiss oma kaaluga null-joonel ehk täpselt keskmine, pikkusega jääb pluss poolele st. on keskmisest 4-kuusest beebist märksa pikem. Pikk poiss on meil kodus sirgumas...
Ilmad on külmad, poed on jõulukraami täis ja talv tammub vägisi linna.
Sellel nädalal alustame tahke toidu andmisega ka, eks kirjutan sellest ka tulevikus. Pojake oli heas tujus nõuandlas ning kõik oli korras. Nüüd on 2 nädala pärast lastearsti visiit haiglas ja saab selgust selle piimadieedi osas. 
Issi tõi koju uue mänguasja-mängukaare, mis võeti kiiresti omaks. Käega on nii tore kiisut toksida, et see muusikat mängima hakkaks...

Muretsesin koju hunniku väiksemaid pille (triangli, trummi, ksülofoni jms), et väikest muusikaringi Inglipoisile teha. Hetkel ehmatasid rütmipillid ta päris korralikult ära, eks peab selle liigse stimuleerimisega ettevaatlik olema, vajab laps ju ka niisama olemise ja uudistamise aega. Selleks panin kaks nõuandlast saadud erksat pilti riidekapi alumisele uksele, et pojake saaks neid madratsil pikutades vaadata ja seda ta ka aktiivselt teeb, eriti meeldib nende värviliste nägudega jutustada. Üks uus oskus on ka lisandunud-laps oskab sõrmi omavahel ristata. Ja välimuses on ka väike muutus-kulmud on tumedamaks läinud, näoilme on kohe teistsugune.

4-kuune

PALJU-PALJU ÕNNE 4. ELUKUU TÄITUMISE PUHUL!

Naeratan, ei naerata?

Täna saan 4-kuuseks. 

Pinsetihaare ja uued oskused

Pinsetihaarde õppimine on hüppeline samm beebi arengus. Pöial-nimetissõrm haardel on hea haarata erinevaid asju. Tavaliselt omandavad beebid selle oskuse täiuslikult enne 1. eluaasta täitumist, kuid kunagi pole liiga vara alustada peenmotoorika treenimisega. Proovisin täna taas panna mõne eseme lapse käeulatusse, et ta saaks sellest osavalt kahe sõrmega kinni haarata. Meil on tõepoolest mõnel korral juhuslikult pinsetihaare õnnestunud. Täna juhtus lapsele haaramiseks mõeldud esemeks olema lutt, kuid minu suureks üllatuseks ei haaranud pojake lutist kätega kinni, vaid tegi suu lahti ja liigutas end jõuliselt minu poole, et lutt suhu saada. Kordasin protseduuri ja ikka sama-suu lahti ja jõuliselt tõmmati suuga lutt suhu. Kognitsioonid on päris hästi arenenud ja võib oletada, et mingi mälunatuke on ka olemas-peab ju pisike nii palju mäletama, et lutt käib suhu. Sellised arengulised edusammud teevad muidugi tuju väga rõõmsaks. Homme siis 4-kuu sünnipäev, tordi tegin valmis-seekord piimavaba, aga Soja-jogurt sobib ka katteks päris hästi. Kuna roosid olid poes ära ostetud, siis lillede asemel saab Inglipoiss mänguasjakasti kingiks. Hetkel on meil mänguasju väga minimaalselt, sest olen seda meelt, et parim mänguasi lapsele on teine inimene, kuid eks neid karukesi ole meil katsikuliste poolt mitmeid kingitud ja vaikselt sigineb muid lelusid juurde. Nüüd on siis värviline kirst olemas, kus neid hoida...

Tagasi

Nagu eelmises postituses tagasihoidlikult mainitud sai, siis tõepoolest olime 2-päevasel reisil kallil kodumaal. Pikad sõidud möödusid mõlemal suunal väga kenasti. Teel Tallinnasse kohtusime laevas ka pisikese Conradi ja tema vanematega, kes olid koolivaheajaks Soome kruiisitama tulnud. Kohtumine oli meeldiv ja leppisime hiljem kokku, et kui oleme pikemalt Eestis, siis tutvume juba põhjalikumalt. Nii, kuhu ma jäingi? Ahjaa, vanaema juurde jõudsime juba pärast keskööd ja pisike Inglipoiss oli väga väsinud olemisega. Ööuni oli hea ja sellel ööl magati ESIMEST korda terve öö järjest ilma vahepealsete ärkamisteta. Hommikul ehmatasin üles ja mõtlesin, et appi laps on söötmata, mähkmed on vahetamata, mis küll kell on... ja tõepoolest 7 h magati järjest, oleks veel edasigi magatud, aga hakkasin kohe väikest gurmaani söötma. Hiljem selliseid öid pole olnud, aga täiesti enneolematu oli magada nii pikalt järjest. Kallid inimesed, kes te saate rahulikult ööund magada, väärtustage seda luksust. Uni on tõeline magustoit. Hommikul viis A kalli ämma autoga tööle ja läks Prismasse näljasele abikaasale soja-tooteid ostma. Olgu öeldud, et piimaallergiku elu Eestis on ikka tõeline paradiis, piimavabasid tooteid (peamiselt tofust) on seinast-seina: kotletid, kroketid, kohupiimakreemid, jogurtid, salatikastmed jps. Kiitmist väärib kodumaine Tofu-sari BON, mis teeb silmad ette välismaistele tootjatele nii hinna kui ka maitse poolest. Eks sai BONi tooteid Soome ka kaasa ostetud, tänaseks on need juba muidugi otsas. Üks 9 kg arbuus sai ka kaasa veetud minu tungival soovil, sest hinnavahe kahes riigis on 9 kordne neil. Okei, aitab söögijuttudest. Päeval võtsime suuna Mulgimaa suunas, kus on minu juured ja läksime minu vanaemale ehk Inglipoisi vanavanaemale väikest pojakest näitama.

Tal oli hea meel näha oma esimest lapselapselast ning tundus, et jutud klappisid kahel naerusuul esimesest hetkest alates. Inglipoiss nägi ka esimest korda elus kassi ja elamusi jätkus kauaks. Imetlesin Mulgimaa võrratut loodust ja neid radu, mida mööda ise lapsena ringi silkasin. Hetkel on küla, kus mu vanaema elab väga kehvas seisukorras, aga minu jaoks on ta endiselt nii idülliline, sest mul on nii palju võrratuid mälestusi seal. Raske oli sõita sealt ära, sest midagi minust jäi nende metsade ja põldude vahele maha, aga kuna ajagraafik oli tihe, siis sõitsime edasi Pärnu suunas, kus meid ootas A suur sõber Kalju meid oma perega. Kuna juttu jätkus taas kauemaks, siis pakkus lahke pererahvas meile, et jääksime ööseks... seda me ka tegime. Meid võeti väga soojalt vastu, Inglipoiss oli korda mööda kõigi süles ja onu Kalju tuta-tuta-stiilis häälitsused panid ta lausa rõõmust rõkkama.

Hommikul uudistati papagoisid, kelle elavad siutsumised ei jätnud ka pojakest külmaks. Kahju oli tas lahkuda toredate inimeste keskelt, aga Tallinnas ootas meid Inglipoisi vanaema ning õhtul juba laev, mis tõi meid tagasi üle lahe. Enne ärasõitu sai pisike ujumismeister vanaemaga vannis trenni tegemas käidud ning naeruteraapiat jagus kõigile-vett lendas igasse ilmakaarde ja pojake ujus võrdselt hästi nii kõhuli kui selili. Veel loetud nädalad ja saab pisike põnn ujumistrenniga Soomes alustada. Saime nii palju teada, et alustatakse sukeldumise õpetamisest ja hiljem lisandub muu. Üks proua, kelle lapselaps käis ujumiskoolis, teadis rääkida, et 3-eluaastaks on ujumine täiesti selge ja siis juba tehakse hüppeid ja muid trikke ka. Aga tulles tagasi veel vannitamise juurde, siis pärast vanni tuduti nii mõnusasti peaaegu 3 tundi järjest, mis on ka üsna harukordne. Vanaema pikutas pimedas toas pojakese kõrval ja kui ma talt küsisin, et mis ta seal teeb, siis sain vastuseks, et naudib seltskonda. Eks tal oli muidugi kahju, et sai niiii vähe pisikesega koos olla, aga meil on juba kokkulepitud, et jõulud oleme Eestis ja aastavahetuseks tuleb vana Soome, kuna A on tööl ja meie ei taha pojaga kahekesi uues kodus olla.
Soomes olles tegime väikse reisi ka Kouvolasse, kus külastasime väikest Ricot ja tema toredaid vanemaid. Inglipoiss polegi nii lähedalt ja nii kaua ühtegi endasugust näinud. Särtsakas ja mänguhimuline Rico ehmatas Inglipoisi nii ära, et viimane oli paar tundi peaaegu hiirvaikselt. Pererahvas ristis ta paipoisiks. Meie ainult muigasime, sest oskab ju pojake ka palju kõvemat häält teha. Inglipoiss tutvus Rico mängupargiga ja tundus, et talle meeldis külaskäik väga, meile küll.
Soome hetkel midagi uut pole, käime ikka ujumas ja jalutamas. Piimavaba dieet on nii palju tulemust andnud, et hüsteerilist nuttu on 2 nädala jooksul 2 korda olnud ning ka kõhuke toimib paremini. Kahjuks oksendamist on lisandunud ja üldist nuttu ka. Mingil määral oleks nagu kasu piimavabast elust, aga miski minu toidulauas ei sobi endiselt pojale. Eks kuu lõpus arstivisiidil kuuleme, mis seisukohal nemad on. Kuna ööd on tihti nutused, siis olen ise päevasel ajal nii väsinud, et magan koos pojakesega ja suurt midagi teha ei jõuagi. Püüan võimalikult palju temaga koos olla ja tegeleda, sest silmnähtav areng toimub päevadega ja ei taha sellest ilma jääda. Pojake on super armas, aga seda pole vaja isegi kirjutada... see on ju pimedalegi selge. Üritan vahel ka siia kirjutama, joonistama tulla.

Issiga matet õppimas

Pärast dushi