Loote liigutuste jälgimine

LOOTE LIIGUTUSTE JÄLGIMINE
Loote liigutusi on peetud tema elusolemise märgiks. Esimeste löökide põhjal on üritatud hinnata koguni eeldatavat sünni tähtaega, kuigi see on üsna ebatäpne meetod. Ultraheli abil on võimalik jälgida loote liigutusi ja arengut emaüsas ning selle abil määratletud loote normaalset käitumist. Loode magab ja on ärkvel teatud määratud rütmi järgi, näeb unenägusid, hingab, liigub, neelab, imeb pöialt jne Kõik need loote liigutused on kesknärvisüsteemi poolt reguleeritud. Kui kesknärvisüsteem saab toitu ja hapnikku vere kaudu platsentast hästi kätte, loode kasvab hästi ning liigub normaalselt. Kui aga kesknärvisüsteem saab vähem hapnikku, peegeldub see loote elavuse vähenemises. Loote liigutuste jälgimist on hakatud kasutama seetõttu, et määratleda beebi enesetunde jälgimist emakasiseselt. Ema tajub umbes 80% kõigist lapse liigutustest. Lootel on emaüsas erinevaid liigutusi; nõrgad, lühikesi või tugevaid lühikesi sarju ning pöörlevaid liikumisi. Luksumine tundub emale vasara koputusena vastu kõhuseina. Luksumise liigutusi lugemisel ei arvestata. Liigutuste impulss jääb enam-vähem konstantseks raseduse lõpuni. Tavaliselt loode ei vähenda selgelt liikumist nagu varasemalt arvati. On täheldatud, et igal lootel on oma individuaalne liikumisviis. Tavaliselt loode liigub 3-50 korda tunnis, mõned rohkem kui 100 korda tunnis. Lisaks on lootel mõõdetud 20-40 minutilisi puhkefaase. Ema tajutav puhkepauside pikkus võib olla pikem. Ema liikumine vähendab samuti beebi liigutusi ja teiselt poolt on emal raske märgata lapse liigutusi, kui ta tegeleb muude asjadega. Seetõttu liigutuste jälgimine sooritatakse puhkeasendis. Seda saab teha igal kellaajal, loote aktiivsem likkumisaeg on hilisõhtused tunnid.

LIIGUTUSTE JÄLGIMISE SOORITAMINE
Heitke puhkama küljele endale sobival ajal ja märkige iga päev tunni jooksul üles beebi liigutused. Kõik erinevad, selgelt erinevad liigutused võite kirja panna liigutusena. Kui te tunnete vähem kui 10 liigutust tunni jooksul, proovige uuesti lugeda teisel tunnil. Liikuge ja sööge lugemiste vahel. Kui liigutusi on ikka veel vähe, alla 10, tulge samal päeval sünnituspolikliinikusse loote südamehäälte kontrolli. Kui liigutused on nõrgad ja te kogu päeva jooksul ei tunne ühtegi tugevat löökide-sarja, tulge jälgimisele järgmisel päeval, kui laps ei ole siis aktiivsemalt liikuma hakanud. Kui loode liigub väga palju, ei ole vaja arvutada liigutusi kogu tunni vältel.
____________________________
Lisan siia ka omapoolse täpsustava kommentaari. Eesti paistab euroliidus silma kõrge vastsündinute suremusega, nagu ka ühe suurema naiste raseduseaegse ja -järgse suremusenumbriga. Eestis on tuhande vastsündinu kohta üle nelja surma, suuremas osas Euroopa riikidest on vastsündinute suremus alla 3,5 tuhande kohta.
Üleüldine suremus laste (kuni 14-aastased) lõikes oli aastatel 2001-2005 19,1 last 100 000 kohta. See näitaja on viis korda kõrgem kui Soomes. Tahan väga-väga kiita soomlaste raseduse jälgimise süsteemi. Igale jälgitavale on broneeritud 45 minutit aega terviseõe juures, kes sooritab ka kõik protseduurid (määrab valgu uriinis, raua veres, mõõdab vererõhku, beebi südamelööke, emakapõhja kõrgust ning kaalub rasedat). Kõik toimingud saab ühes kohas tehtud ning raseda jooksutamist ei toimu. Ka on piisavalt aega, et teha ennetus,-ja teavitustööd ning lihtsalt kuulata, mis rasedal mureks on. Iga võimalik probleem seletatakse lahti ning hoiatatakse olukordade ees, mis võivad, aga ei pruugi rasedusega kaasneda. Selline kõrgetasemeline raseduse jälgimine ning rasedate informeerimine on taganud Soomele ühe maailma väiksema vastsündinute suremuse. Okei, mis ma ikka pikalt keerutan-nüüd asja juurde. Eile oli üks kaasrase mures, et tema kõhubeebi pole juba terve päeva liigutanud. Ka meil on korra selline olukord ette tulnud, kuid suure kopsimise peale meelitasime siiski pisikeselt paar kõvemat lööki välja. Kuna Eestis pole rasedaid täpselt informeeritud, kuidas sellises olukorras käituda, siis otsustasin jagada oma teadmisi ning tõlkisin haiglast saadud loote liigutuste jälgimise juhendi kibekiirelt emakeelde. Kuna see toimus kõik öisel ajal ja kiiruga, siis keelelised apsud andke mulle andeks. Ma panin tõlgitud teksti ka blogisse üles lootuses, et ehk on mõnele rasedale nüüd või tulevikus abiks. Minu soovitus on veel see: kui kahtled, siis pigem mine haiglasse kontrolli. Vahel võib mitte minemine saatuslikuks saada. Ahjaa, algne tekst pärineb Mikkeli Keskhaigla sünnituspolikliinikust. Mul on ka kaasas tabel, kuhu peaksin pisikese liigutusi igapäevaselt märkima, kuid siiani pole selleks vajadust olnud, sest ta on meil niigi aktiivne ning vahel saan 10 lööki juba minutis kätte...
PS! Loote liigutusi peaks hakkama jälgima III trimestrist, varem ei ole vaja.