Beebivoodi saabus

Pärast esmaspäevast nõuandlas käimist oli mul tunnike vaba aega ning põikasin mingi sisemise emotsiooni ajel sisse ühte kallisse mööblipoodi, mille vaateaknal olin juba pikemat aega ühte kena lauda silmitsenud. Tegelikult huvitas mind juba puhtalt uudishimust, et kui palju selline disainiime siis maksta võiks. Pood oli suur ja avar ning endalegi üllatuseks nägin seal ka kahte beebivoodit. Üks neist oli täpselt see, millele me Lahtisse pidime järgi minema, kuid värv oli valge asemel pruun. Tellimine oleks augustini võtnud aega, ent oli ka üks tavaline valge võrevoodi, mida ei saa pikendada, küll aga põhja kõrgusi reguleerida ning eesmist äärt üles-alla lasta, ka täiesti mõeldav variant. Poes oli ka imearmsat voodipesu, mida ei saanud ostmata jätta.

Kui A tööpäeva lõpetas, siis kutsusin tema ka sinna poodi voodeid vaatama ning ka talle meeldis see voodi, mida meil plaanis osta polnud, rohkem kui esialgne valik. Nägime vahvaid pikendatavaid voodeid, mis sobivad lastele vanuses 3-12, seetõttu tundus mõistlik esiklapsele paariks esimeseks eluaastaks muretseda see väike valge võrevoodi, mis jääks ehk hiljem õele või vennale ning esiklapsele osta siis uus pikendatav voodi. Mõeldud, tehtud.

Eile toodi voodi koos madratsiga meile koju, oli juba kokku pandud, seega seisab nüüd nukralt nurgas ja ootab väikest magajat koju... Pärast mööblipoodi läksime mänguasjapoodi ja ostsime voodikaruselli, karukese ja veel nipet-näpet beebile. Kodu meenutab täiesti lastetuba, aga nii ongi ootus reaalsem:) Ebausklik ma ei ole, seetõttu ei pea vajalikuks lapse asju kuskile keldrisse peita ja alles pärast sündi koju tuua...

Kui saime vihmasajus ostud tehtud, siis premeerisime end kukeseene pizzaga Koti Pizzas, sest meil polnud plaan koju minna, A-l oli vaja veel haiguslugusid lõpetada ja jäime linna kauemaks...