Tõbised

Käisime üleeile lastearsti juures, mul  lubati nädalakese piimatooteid tarbida, midagi kindlat veel ei tea. Inglipoiss nohune, nutune ja hambad ka vist tulemas... oleme väikse sõbraga mõlemad üsna väsinud ja seetõttu mingit pikemat postitust ei ole täna oodata. Kalli vanaema rõõmuks panen paar pildikest üles, veidike silmailu. Olgu nii palju veel öeldud, et vahepeal sadas lumi maha, olid tugevad miinuskraadid, kuid nüüd on taas kõik sulanud, taevas nutab ja tuul ulub. Kui pojake terveks saab, siis laup. on sukelduma minek. Praegu ciao!

Hommikune trenn. 

Emme hõikab mind. "Mis on?"

"Emme palus naeratada. No okei..."

---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Fotod on tehtud täna hommikul.

Tee ise mängukaar

Minu käest küsiti, kuidas saab ise voodi külge mängukaart teha. Siin üks pildike illustreerimaks seda.

4-kuuse põnni oskused

Veidikene tagasisidet meie armsa Inglipoisi tegemistest ja uutest oskustest:

• Oskab pöörata end seljalt küljele, seda mõlemas suunas.
• Hoiab mänguasja käes ja püüab haarata käeulatuses olevat mänguasja.
• Viskab esemeid 0,5 m kaugusele
• Paneb asju suhu.
• Pöörab pead hääle suunas.
• Naerab lakkamatult häälega- isegi väga valjusti.
• Kõhuli olles toetub kindlalt küünarvartele.
• Kõhuli olles suudab käte abil oma ülakeha üles tõsta.
• Võtab asju pöidla ja nimetissõrme vahele.
• Suudab püsti hoides jalgadele toetuda.
• Pöörab end seljalt kõhule, kui emme veidike kaasa aitab.
• Annab oma soovidest häälekalt ja jõuliselt märku. Nt. kui emme paneb luti suhu ja see ei meeldi, siis paneb käet ette või võtab ise luti suust ära.
• Tunneb suurt huvi ümbritseva vastu-erilised lemmikud on peeglid, lambid, uued hääled. 

Lähitulevikus üritan kirjutada, kuidas vanem saab oma lapse arengut toetada. Iseenesest vääriks see teema põhjalikumat käsitlemist.

3 kohtumist

Eelmisesse nädalasse jäi kaks imetoredat kohtumist. Isadepäeval, pärast kookide, pirukate, saiakeste söömist ja niisama mõnusat olemist, võtsime sihiks Savonlinna. Siit peaaegu kahe autosõidu-tunni kaugusel elab ja töötab üks tore eesti pere. Mul on au tubli pereema tunda juba kooliajast. Pean tunnistama, et meie viimane kohtumine võis aset leida umbes 7 aastat tagasi, ent seda huvitavam oligi taas jälle näha. Väike Inglipoiss proovis külas BabyBjörn lamamistooli, istus esimest korda söömistoolis ja mängis kingiks saadud kõristava mänguasjaga. Elamusi oli palju, ent nii külas, kui autos peeti end väga viisakalt üleval. 

Tahtsin veel lisakommentaarina ära märkida, et kui teid huvitab, kuidas eestlased Soomes elavad, siis jätke need võltsid Postimehelood lugemata ja küsige parem minu käest. Olen viimasel ajal mitmeid Soomes elavaid eesti peresid külastanud ja neil kõigil läheb hästi, aga nad on ka väga töökad, sihikindlad ja vajadusel säästlikud. Sellised inimesed saaksid kenasti ka Eestis hakkama. Tervitused Liinale Savonlinna ja aitäh imearmsa ja sooja vastuvõtu eest. 
Mõned päevad varem, täpsemalt neljapäeval, külastasime ühte toredat soomlannat, kellega tutvusin eelmisel sügisel haigla ujulas. Tegemist on haigla kõneterapeut Tuulaga, võrratult elurõõmus ja tore inimene. Ta elas minu rasedusele alati nii innukalt kaasa-saunas, ujulas jätkus alati jututeemasid. Nüüd on temast saanud suur Inglipoisi fänn, alati jutustatakse väikse pojaga ja naeratatakse talle... ja ega see küllakutse mulle väga ootamatu polnudki. Vastuvõtt oli taas väga soe-laual piimavabad tooted nagu ka Savonlinnas. Ekstra otsiti lapse jaoks välja tekike, kus ta sai pikutada ja seda positiivsust, mis sealt sain jagus mitmeks päevaks. Jõudsime arutada ka pojakese tuleviku üle, kuidas ta 2 keelt selgeks saab ja kuhu lasteaeda võiks minna jne. Tsiteerides Tuulat, siis Inglipoisile sobiks väga hästi Montessori lasteaed. "Ta ei tundu selline mööda seinaääri ringi jooksev laps olevat." Montessori leikki-koulus õpiks laps ka omaette nokitsemist ja asjade lõpule viimist.  No elame-näeme, praegu veel vara neid asju paika panna.

Ja tegelikult ei jäänud kaks kolmeta, mingi ütluski on ju, et kolm on kohtuseadus. Eile võtsime ette pika-pika teekonna ühte Soome suurimasse linna. Inglipoisi issil oli seal koolitus ning meie külastasime taas ühte toredat eesti perekonda. Perepoeg Trevor on meie särasilmast täpselt 11 päeva noorem. Väga vahva oli vaadata, kuidas kaks eakaaslast-üks tumedapäine ja pruunisilmne härrasmees ja teine sinisilmne blond dzentelmen vaatasid teineteisele otsa, "ajasid juttu," naersid lakkamatult ning isegi nutsid koos. Inglipoiss alustas ja Trevor jätkas... Pereema Gerli viis meid ka väiksele tutvumsituurile, saime jalutada mägistel teedel järve ääres ja lõpuks jõudsime ka kohaliku kaubamajani, kust me mõlemad soetasime karumõmmi-kujulise koogivormi, on ju varsti poistel 5-elukuu sünnipäev tulemas. Meid võeti taas väga hästi vastu, suured tänud Gerlile ja peatsete uute kohtumisteni. Ahjaa, eile keerati esimest korda Gerli voodis end seljalt kõhule. Päris märgilise tähendusega päev. Pärast meeldivat külaskäiku võttis Inglipoisi issi meid auto peale ja siirdusime uut elamispinda vaatama minema. Esialgne korter oli tilluke ja pime nagu mutiauk, köök oli nii tilluke, et sinna vist kahekesi polekski mahtunud, muust rääkimata. Õrna hingega nagu ma olen, hoidsin pisaraid tagasi ja kujutasin elavalt ette, kuidas pean köögikombaini voodi all hakkama hoidma ja potte-panne ei tea kus, sest köögis oli üks imepisike kapike. Õnneks oli ka üks suurem korter vaba ja selle me pärast väikest kaalumist ka endale broneerisime. Jah, hind oli ka märgatavalt kallim, aga leppisime kokku, et pingutame ühiselt püksirihma ja saame hakkama. Eriline kiitus muidugi super-tublile pojale, kes pidas üle 7 tunni autosõitu kenasti vastu ja ka külas pidas end imehästi üleval. Sellise tubli matkaselliga läheks luurele küll või vähemalt tulevikus pikemale reisile. Tubli oled pojake!!!
Uutest oskustest juba uues postituses.

Tahke toit menüüs

Eile, kaunil isadepäeval, alustasime tahke toidu maitsta andmist pojale. Esimeseks toiduks oli kartulipüree, mis esialgu väga ei maitsenud, kuid vastumeelsust ka ei tekitanud. Jätkame sama roa andmist nädala jagu veel, siis lisandub menüüsse porgand.
RETSEPT-KARTULIPÜREE:
väiksed kartulid
keedetud vesi
1. Keeda kartulid soolavabas vees
2. Koori keedetud kartulid, purusta kahvliga taldrikul ja lisa vett või rinnapiima, et moodustuks kreemjam konsistents. 
Alustuseks piisab, kui lapsele anda 1 tl päevas. 

Maailma parimale isale...

Edastan pojakese soovid issile...
"Soe karvamüts issile, et külmal talvel kõrvad soojas oleksid. Kuna ma küpsetamisega üksi veel hakkama ei saa, siis kutsusin emme appi ja tegime kahekesi imemaitsvaid maasika-wienereid. Ahju panime veel lihapirukaid ja kaneelirulle. Oli magus päev!"

Imetamisealise lapse toit

Kuna oleme-kohe-kohe alustamas uute maitsete tutvumisega, siis uurisin-puurisin imikute toitumise teemat üsna põhjalikult. Disainisin ülevaate saamiseks ka väikse tabeli.

Info pärineb raamatust Kost för spädbarn. (Social-och hälsovårdsministeriet. Helsingfors 2004).

Parameetrid ja muu

Täna, 4 kuud ja 3 päeva pärast sündi, käisime nõuandlas arsti juures. Pikkust mõõdeti 66,8 cm ja kaal näitas 7725 grammi. Kasvukõvera järgi on Inglipoiss oma kaaluga null-joonel ehk täpselt keskmine, pikkusega jääb pluss poolele st. on keskmisest 4-kuusest beebist märksa pikem. Pikk poiss on meil kodus sirgumas...
Ilmad on külmad, poed on jõulukraami täis ja talv tammub vägisi linna.
Sellel nädalal alustame tahke toidu andmisega ka, eks kirjutan sellest ka tulevikus. Pojake oli heas tujus nõuandlas ning kõik oli korras. Nüüd on 2 nädala pärast lastearsti visiit haiglas ja saab selgust selle piimadieedi osas. 
Issi tõi koju uue mänguasja-mängukaare, mis võeti kiiresti omaks. Käega on nii tore kiisut toksida, et see muusikat mängima hakkaks...

Muretsesin koju hunniku väiksemaid pille (triangli, trummi, ksülofoni jms), et väikest muusikaringi Inglipoisile teha. Hetkel ehmatasid rütmipillid ta päris korralikult ära, eks peab selle liigse stimuleerimisega ettevaatlik olema, vajab laps ju ka niisama olemise ja uudistamise aega. Selleks panin kaks nõuandlast saadud erksat pilti riidekapi alumisele uksele, et pojake saaks neid madratsil pikutades vaadata ja seda ta ka aktiivselt teeb, eriti meeldib nende värviliste nägudega jutustada. Üks uus oskus on ka lisandunud-laps oskab sõrmi omavahel ristata. Ja välimuses on ka väike muutus-kulmud on tumedamaks läinud, näoilme on kohe teistsugune.

4-kuune

PALJU-PALJU ÕNNE 4. ELUKUU TÄITUMISE PUHUL!

Naeratan, ei naerata?

Täna saan 4-kuuseks. 

Pinsetihaare ja uued oskused

Pinsetihaarde õppimine on hüppeline samm beebi arengus. Pöial-nimetissõrm haardel on hea haarata erinevaid asju. Tavaliselt omandavad beebid selle oskuse täiuslikult enne 1. eluaasta täitumist, kuid kunagi pole liiga vara alustada peenmotoorika treenimisega. Proovisin täna taas panna mõne eseme lapse käeulatusse, et ta saaks sellest osavalt kahe sõrmega kinni haarata. Meil on tõepoolest mõnel korral juhuslikult pinsetihaare õnnestunud. Täna juhtus lapsele haaramiseks mõeldud esemeks olema lutt, kuid minu suureks üllatuseks ei haaranud pojake lutist kätega kinni, vaid tegi suu lahti ja liigutas end jõuliselt minu poole, et lutt suhu saada. Kordasin protseduuri ja ikka sama-suu lahti ja jõuliselt tõmmati suuga lutt suhu. Kognitsioonid on päris hästi arenenud ja võib oletada, et mingi mälunatuke on ka olemas-peab ju pisike nii palju mäletama, et lutt käib suhu. Sellised arengulised edusammud teevad muidugi tuju väga rõõmsaks. Homme siis 4-kuu sünnipäev, tordi tegin valmis-seekord piimavaba, aga Soja-jogurt sobib ka katteks päris hästi. Kuna roosid olid poes ära ostetud, siis lillede asemel saab Inglipoiss mänguasjakasti kingiks. Hetkel on meil mänguasju väga minimaalselt, sest olen seda meelt, et parim mänguasi lapsele on teine inimene, kuid eks neid karukesi ole meil katsikuliste poolt mitmeid kingitud ja vaikselt sigineb muid lelusid juurde. Nüüd on siis värviline kirst olemas, kus neid hoida...

Tagasi

Nagu eelmises postituses tagasihoidlikult mainitud sai, siis tõepoolest olime 2-päevasel reisil kallil kodumaal. Pikad sõidud möödusid mõlemal suunal väga kenasti. Teel Tallinnasse kohtusime laevas ka pisikese Conradi ja tema vanematega, kes olid koolivaheajaks Soome kruiisitama tulnud. Kohtumine oli meeldiv ja leppisime hiljem kokku, et kui oleme pikemalt Eestis, siis tutvume juba põhjalikumalt. Nii, kuhu ma jäingi? Ahjaa, vanaema juurde jõudsime juba pärast keskööd ja pisike Inglipoiss oli väga väsinud olemisega. Ööuni oli hea ja sellel ööl magati ESIMEST korda terve öö järjest ilma vahepealsete ärkamisteta. Hommikul ehmatasin üles ja mõtlesin, et appi laps on söötmata, mähkmed on vahetamata, mis küll kell on... ja tõepoolest 7 h magati järjest, oleks veel edasigi magatud, aga hakkasin kohe väikest gurmaani söötma. Hiljem selliseid öid pole olnud, aga täiesti enneolematu oli magada nii pikalt järjest. Kallid inimesed, kes te saate rahulikult ööund magada, väärtustage seda luksust. Uni on tõeline magustoit. Hommikul viis A kalli ämma autoga tööle ja läks Prismasse näljasele abikaasale soja-tooteid ostma. Olgu öeldud, et piimaallergiku elu Eestis on ikka tõeline paradiis, piimavabasid tooteid (peamiselt tofust) on seinast-seina: kotletid, kroketid, kohupiimakreemid, jogurtid, salatikastmed jps. Kiitmist väärib kodumaine Tofu-sari BON, mis teeb silmad ette välismaistele tootjatele nii hinna kui ka maitse poolest. Eks sai BONi tooteid Soome ka kaasa ostetud, tänaseks on need juba muidugi otsas. Üks 9 kg arbuus sai ka kaasa veetud minu tungival soovil, sest hinnavahe kahes riigis on 9 kordne neil. Okei, aitab söögijuttudest. Päeval võtsime suuna Mulgimaa suunas, kus on minu juured ja läksime minu vanaemale ehk Inglipoisi vanavanaemale väikest pojakest näitama.

Tal oli hea meel näha oma esimest lapselapselast ning tundus, et jutud klappisid kahel naerusuul esimesest hetkest alates. Inglipoiss nägi ka esimest korda elus kassi ja elamusi jätkus kauaks. Imetlesin Mulgimaa võrratut loodust ja neid radu, mida mööda ise lapsena ringi silkasin. Hetkel on küla, kus mu vanaema elab väga kehvas seisukorras, aga minu jaoks on ta endiselt nii idülliline, sest mul on nii palju võrratuid mälestusi seal. Raske oli sõita sealt ära, sest midagi minust jäi nende metsade ja põldude vahele maha, aga kuna ajagraafik oli tihe, siis sõitsime edasi Pärnu suunas, kus meid ootas A suur sõber Kalju meid oma perega. Kuna juttu jätkus taas kauemaks, siis pakkus lahke pererahvas meile, et jääksime ööseks... seda me ka tegime. Meid võeti väga soojalt vastu, Inglipoiss oli korda mööda kõigi süles ja onu Kalju tuta-tuta-stiilis häälitsused panid ta lausa rõõmust rõkkama.

Hommikul uudistati papagoisid, kelle elavad siutsumised ei jätnud ka pojakest külmaks. Kahju oli tas lahkuda toredate inimeste keskelt, aga Tallinnas ootas meid Inglipoisi vanaema ning õhtul juba laev, mis tõi meid tagasi üle lahe. Enne ärasõitu sai pisike ujumismeister vanaemaga vannis trenni tegemas käidud ning naeruteraapiat jagus kõigile-vett lendas igasse ilmakaarde ja pojake ujus võrdselt hästi nii kõhuli kui selili. Veel loetud nädalad ja saab pisike põnn ujumistrenniga Soomes alustada. Saime nii palju teada, et alustatakse sukeldumise õpetamisest ja hiljem lisandub muu. Üks proua, kelle lapselaps käis ujumiskoolis, teadis rääkida, et 3-eluaastaks on ujumine täiesti selge ja siis juba tehakse hüppeid ja muid trikke ka. Aga tulles tagasi veel vannitamise juurde, siis pärast vanni tuduti nii mõnusasti peaaegu 3 tundi järjest, mis on ka üsna harukordne. Vanaema pikutas pimedas toas pojakese kõrval ja kui ma talt küsisin, et mis ta seal teeb, siis sain vastuseks, et naudib seltskonda. Eks tal oli muidugi kahju, et sai niiii vähe pisikesega koos olla, aga meil on juba kokkulepitud, et jõulud oleme Eestis ja aastavahetuseks tuleb vana Soome, kuna A on tööl ja meie ei taha pojaga kahekesi uues kodus olla.
Soomes olles tegime väikse reisi ka Kouvolasse, kus külastasime väikest Ricot ja tema toredaid vanemaid. Inglipoiss polegi nii lähedalt ja nii kaua ühtegi endasugust näinud. Särtsakas ja mänguhimuline Rico ehmatas Inglipoisi nii ära, et viimane oli paar tundi peaaegu hiirvaikselt. Pererahvas ristis ta paipoisiks. Meie ainult muigasime, sest oskab ju pojake ka palju kõvemat häält teha. Inglipoiss tutvus Rico mängupargiga ja tundus, et talle meeldis külaskäik väga, meile küll.
Soome hetkel midagi uut pole, käime ikka ujumas ja jalutamas. Piimavaba dieet on nii palju tulemust andnud, et hüsteerilist nuttu on 2 nädala jooksul 2 korda olnud ning ka kõhuke toimib paremini. Kahjuks oksendamist on lisandunud ja üldist nuttu ka. Mingil määral oleks nagu kasu piimavabast elust, aga miski minu toidulauas ei sobi endiselt pojale. Eks kuu lõpus arstivisiidil kuuleme, mis seisukohal nemad on. Kuna ööd on tihti nutused, siis olen ise päevasel ajal nii väsinud, et magan koos pojakesega ja suurt midagi teha ei jõuagi. Püüan võimalikult palju temaga koos olla ja tegeleda, sest silmnähtav areng toimub päevadega ja ei taha sellest ilma jääda. Pojake on super armas, aga seda pole vaja isegi kirjutada... see on ju pimedalegi selge. Üritan vahel ka siia kirjutama, joonistama tulla.

Issiga matet õppimas

Pärast dushi

Nonii

Pärast viimast postitust oli meil üks raske öö, mil Inglipoiss tunde hüsteeriliselt nuttis ja minagi olin suurest murest lõhki minemas, aga sellele on järgnenud päikselisemad päevad ja nii me siis elame. Nädalavahetusel käisime perega metsas jalutamas. Suur ja ilus plaan oli ka ujulasse minna, kuid kuna ujumisvalvurit polnud, siis oli ujula hoopis suletud. Õnneks 2 korda jõudsime siiski eelmisel nädalal ujuma ka. Pühapäeval vaatasid Inglipoiss ja tema sportlik issi tennist, Kaia Kanepi mängis finaalis... emme küpsetas samal ajal biksviitpõhja, mille sisse pani virsikuid. Kuna ma piima, võid jms süüa ei tohi, siis tuligi 3 munast, jahust, suhkrust ja virsikutest magusaisu leevenduseks midagi välja mõelda. Kook oli lihtne ja maitsev. Minult on nüüd mitmeid kordi küsitud, et kas piimavaba dieet on andnud tulemusi... mis ma oskan öelda. Oksendamist on endiselt palju ja kõht ei ole ka korras, kuid hüsteerilist nuttu on veidi vähem. Veidikene oleks nagu parem, aga kes seda nüüd oskab öelda, kas see on piimhappebakterite manustamisest või dieedist. Ma jätkan igaljuhul dieeti edasi, sest minu kaalule mõjub see väga hästi-olen 5 päevaga 700 g langetanud ja enesetunne on hea. Sojajoogist saab teha igasugu toite, jooke, seetõttu mu elu väga piiratud polegi. Täna tegin mustika-banaani smuutit ja maitses sama hästi, kui piimast valmistatud eelkäija. Hetkel on menüüst väljas juust, või, margariin, kohupiim, jogurtid, koor, igasugused kastmed, ketsup, saiakesed, koogid, sokolaadid, piimast valmistatud jäätised ja lihatooted. Süüa saan riisi, pastat, kartulit, muna, kala, juurvilju, täisliha, leiba, veega putrusid, mahla, teed, kisselli, sojatooteid. Polegi nii hullu. Eks rämpstoidu järgi tuleb ikka vahel isu, sp proovisin piimavaba ja gluteenivaba hamburgerit-oli alles jube kogemus. Sai oli nagu pesunuustik, lõin hambad sisse, aga järgi ei andnud. Sikutasin ja tirisin saia, lõpuks sain tüki suhu, aga maitse oli nii jube, et võitlesin iiveldushooga. Vahel oli ka lihatükk, mis maitses nagu saapatald, võehh... ja kallis oli see burger ka, aga no sai vähemalt ära proovitud. Sõber ärkas ja rohkem kirjutada ei saa. VÕIB OLLA oleme Eestisse 2 päevaks minemas, eks hoian kursis.
______________________________________________________________________
Piimaallergia puhul on Eestis müügil mõned alternatiivid: http://www.elujanu.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=50&Itemid=60
Ja soome k. om super sait (vajab registreerimist) siin: http://www.erimenu.fi/ (seal on piimavabad, gluteenivabad, munavabad, laktoosivabad, sojavabad menüüd ja retseptid).
Kui oled toiduallergiaga kimpus või mõni pereliige vaevleb selle käes, siis kindlasti tasuks ka reisil olles uurida täpselt pakenditelt infot koostisosade kohta. Kui võõrkeeli ei oska, siis aitab selline tore sait sind reisil: http://www.ecc-kiel.de/EVZkiel/food-infos/allergy-lexicon.html

Piimavabale dieedile

Täna oli siis see tähtis päev, mil olime oodatud haiglasse ultraheliuuringule ning pärast lastepolikliinikusse lastearsti vastuvõtule. Kuna buss sõidab meil täpselt iga tunni tagant, siis kella kümnese bussiga oleksime hiljaks jäänud. Isegi ehk mitte seda, aga me poleks jõudnud 20 min. varem registratuuri, nagu meil paluti tulla. Kella üheksasele bussile me poleks ilmselt jõudnud, sest ikka veel ei suuda ma piisavalt kiiresti last riidesse panna, sööta, vankrit kokku panna jne. Umbes kaheksa kilomeetri kaugusele haiglasse tuli jõuda ja kuna eriti palju muid variabte polnud, siis võtsime korraliku jalgsimatka ette. 50 minutiga pidime läbima pikad kilomeetrid mägist teed, aga kohale me jõudsime. Olgu, ma tunnistan, et viis minutit jäime ajagraafikust maha, ent röntgenosakonna ootesaalis olime siiski õigel ajal. Ma vahepeal olin sunnitud lausa jooksma ning kohale jõudes olin läbimärg ning põsed olid kärtsroosad. Röntgenõde palus vankriga sisse sõita ning ahhetas koos arstist kolleegiga, et on ikka ilus vanker. Mul oli kuidagi piinlik, seepärast või ehk ka muudel põhjustel käin üsna tihti tumehall vihmakile peal. Soomlased on üldiselt toredad inimesed, aga jube kadedad. Kui sul on ilusam auto, telefon või vanker, siis oi-oi-oi... Aga seekord oli muidugi see siiras kompliment haiglapersonalilt ja mis siin ikka pikalt heietada. Kohe küsiti, et millal viimati sõime ja teatasin uhkelt, et kaks tundi tagasi. Nägin õe näost, et see pole hea ja ka meesarst kinnitas sama. Mina ütlesin vaid, et meile tuli koju kiri, kus oli kirjas, et liiga täis ei või kõht olla. Kuna siiski uuriti põhiliselt magu (ja ka muid organeid muidugi), siis oli vajalik, et ikka toit maos oleks. Paluti meil rahulikult kõht täis süüa ja seda me ka tegime. Ruum lasti hämaraks, sest pisikestele ei meeldi ere valgus ning arstitädi hakkas UH-aparaadiga Inglipoisi kõhtu uurima. Meesarst keerutas muusikat mängivat mänguasja Inglipoisi näo juures, mina tegin pojale pai, kui tuju päris nulli kiskus ning õde jutustas lapseliku häälega pojakesega juttu. Hiljem arstid vahetasid positsioonid-meesarst vaatas ka pojakse kõhu üle ja kinnitas, et kõik on korras. Uurisin ekstra nende nimesilte, et ega pole tegemist residentidega, aga olid spetsialistid. Vanust oli mõlemal arstil ka piisavalt, seega võib nende kogemustele loota. Pärast väikest nuttu, aga häid uudiseid-olid ju siseorganid kõik kenasti korras-siirdusime esimesele korrusele patsientide ruumi. Tegime veidi aega parajaks ning seejärel siirdusime lastepolikliiniku ooteruumi. Hommikul kiirustades olin muidugi mähkmed unustanud kotti kaasa võtta, õnneks üks oli eelmisest korrast ununenud, aga õnneks see polnud probleem. Neil on seal beebide hooldamise tuba, kus saab last imetada ja mähkida ja muid protseduure teha, seal oli muidugi igas suuruses mähkmeid olemas. Tegelikult oli seal igasugu muid asju ka, kreeme jms, aga no ma ei hakanud seal aega iluprotseduuride peale raiskama. Kuna ma unustasin Inglipoisi tervisekaardi koju, siis ma grammi täpsusega ei julge öelda, aga minu meelest näitas kaal 7100 grammi ja pikkuseks mõõtis õde 64 cm. Mõõtmine muidugi pojakesele ei meeldinud, aga kellele meeldikski, kui teda peast hoitakse kinni ja jalgadest sikutatakse. Kui mina õega juttu rääkisin, siis jälgis väike sõber mähkimislaua kohal asetsevat mängukaruselli ja oli äärmiselt heatujuline. Õel oli koguni raske uskuda, et see väike särasilm võiks kodus trianglit teha. Arsti juures oskas ka Inglipoiss end imehästi üleval pidada, aga eks oli see ka juba tuttav tädi talle. Haiglast lahkudes vaatas just sama arst-resident Inglipoisi üle ja juba siis meeldis kena, noor naisterahvas pojale. Arst tegi nalja, et nii tubli poiss-oskab kohe võõraste ees kukupai olla. Muudkui naeris ja naeratas, jutud klappisid esimesest hetkest. Muidugi tegemist oli äärmiselt lastesõbraliku ja meeldiva inimesega, eks lapsed tunnevad ka ära, kes on kes... Veidike nalja sai  ka, nimelt arst kontrollis lapse suud ja kurku pulgaga (kas oksendamisest on limaskestad ärritunud jne) ja Inglipoisile meeldis see nii väga, et ta lagistas häälekat naerda ja püüdis samalajal pulka ära süüa, paistis maitsevat hästi. Pärast minuga vestlemist ja poja uurimist arvas arst, et kõige tõenäolisem on siiski piimaallergia, sest sage kakamine ei läheks näiteks reflukshaigusega kokku ja mitmed muud haigused sai ka välistatud. Kuna laps on täisimetamisel, siis tuleb minul kuni järgmise arstivisiidini (umbes kuu aega) olla täielikult piimavabal dieedil, mis tähendab seda, et mingisugused laktoosivabad tooted ei tule ka kõne alla, sest seal leidub piimaproteiini. Menüüst lähevad välja piimatooted, või, juust jms. Umbes nädala, pooleteise pärast peaks esimesei tulemusi olema näha. Kui laps on rahulikum, oksendab vähem, kakab vähem jne... siis tuleb sama dieeti jätkata, kui ma tahan edasi imetada. Kirjutati muidugi välja ka retsepte spets.piimaasendajale Nutrilon Peptile, mida võin anda, kui tekib olukord, mil endal enam piima ei jagu või on vaja kuskile välja minna ja ei saa imetada. Kui muutusi pole, siis uuritakse edasi ja võin ilmselt piimatooted menüüsee lisada.

Mitu piimatoodet leiad korvist? Minu tavaline menüü ENNE.

Öeldi ka seda, et kuni 10 mähet ööpäevas on veel enam-vähem normaalne, aga kui kakamine on nii sage, et juba üle selle läheb, siis on ikkagi mingi kõrvalekalle, allergia vms. Igaks juhuks võib lapsele anda ka Rela piimhappebakteri tilkasid ja ise peaks kaltsiumi ja D-vitamiini lisaks sööma, aga seda ma juba teen niikuinii (hammaste pärast). Mingi seletamatu valuhoog tuli Inglipoisile ka arsti juures peale, võpatas korralikult, tõmbas krampi ja hakkas nutma (selliseid asju näen mina iga päev). Arstitädi ehmus ka päris ära ja uuris detailideni, kuidas ikka kodus nutuhoogudega on jne.
Rõõm oli muidugi suur, et ultrahelis mingit kirurgilist sekkumist nõudvat probleemi ei tuvastatud ja algul mõtlesin, et küll ma piimavaba dieedigagi hakkama saan-pole hullu, eks! Aga hirmnärljasena poodi naastes ja kiirelt midagi süüa ostes polnud ma enam nii optimistlik-haaran riiulilt mingi minu arvates piimavaba toote (nt. Ceasari salati) ja avastan koostist lähemalt uurides, et sees on piimaproteiin. Siis mõtlen, et tahaks midagi head (saiakest või magusat), aga jälle ei lähe läbi. Ja lõpuks leian ühe kalli sojajoogi ning veel kallimad sojajoguritd ning siirdun õnnetult kassa poole. Lastetoiduletist leian veel ühe püree, mis tundub täitsa söödav. Bussijaamas kulistan sojajooki kõrist alla, et veidikenegi nälga kustutada-hästi see ei maitse, aga halvasti ka mitte. Üsna kriidijoogi maitseline, aga käib kah. Õnneks on kodus kanafilee piprakastmes ootamas, tühja sest joogist. Igaks juhuks vaatan veel broilerifilee koostise üle ja suu muutub pikaks ühtlaseks kriipsuks-koostisesse kuulub kerma (koor) ning nii palju siis minu tervislikust ja toekast lõunast. Vohmin pisikese purgi lastetoitu sisse, joon sojajooki peale ja vaatan õnnetult külmkappi, polegi kodus midagi, mida ma süüa saaksin. Bensujaama ostutuurile ka ei viitsi minna, sest üle 10 km on täna juba kandu kulutatud ning ega mu varbad pole ikka terved. Inglipoisi issi on ka valves ja nii me siin elame ja oleme. Õnneks on muidugi head sõbrad perefoorumist kohe nõu ja jõuga abiks-lisaks toetavatele sõnadele leiti mulle juba piimavabasid tooteid, nt on olemas üks tofu-jäätis, mis pidi täitsa hea olema. Uurisin ise ka veidike netist, eks neid piimavabasid tooteid ikka leidub, kuid hinnaklass on muidugi pilvedes.
Selle nädala uued oskused on luti iseseisev käes hoidmine ning kahe käe omavahel kokku panemine (umbes nagu palvetaks).
Tegin mõned fotod väiksest Inglipoisist, eelkõige vanaemale mõeldes. On ikka nunnu küll! Ja kui mõni mõtleb, et mis Inglipoiss, siis kõik lapsed on Inglid-head, süütud, armsad... See on meie kätes, kas neist saavad tulevikus sarvedega põrgulised või jäävad nad valgeid tiibu sahistama.

"Arstitädi sõnul on mul niiiiiiiiiiii sinised silmad."

One, two, three-cute as can be

Pühendusega vanavanaemale ja vanaemale

Täna on Inglipoisi vanavanaema Linda sünnipäev. Ta sai 68-aastaseks. Tegime väikse telefonikõne Mulgimaale ja pojake andis endast ka häälekalt märku. Palju-palju õnne meie kallile mammale.
Inglipoisi vanaema palus ka mõnda uut pilti näha, sest tunneb pisikesest lapselapsest puudust. Paneme siis tema rõõmuks ka paar fotot üles.

Päikseline pühapäev.

Inglipoiss üllatab

Juba paar päeva tagasi omandas Inglipoiss uue oskuse-kõverdab käe kukla taha, umbes selline poos nagu suvitajad rannas päikest võttes harrastavad või laisad mehed pühapäeval diivanil pikutades praktiseerivad. Süües on nüüd alati üks käsi mõnusalt kukla taha seatud ja ka puhates meeldib end niimoodi "lõdvaks" lasta. Ja täna oli mul plaanis pojakesega õue minna. Mõtlesin, et teeme enne ühe pesu ja väikse tudu, kuid pojake on juba 2 tundi järjest OMA VOODIS maganud ning võimalik, et magab veel. Olgu öeldud, et päeval naljalt üle 50 min järjest toas kunagi ei magata. Nüüd ma siis ootan tema ärkamist, et edasisi plaane teha.
Kuna me oleme mitu päeva kahekesi kodus olnud ja ma pole harjunud üksi last vannitama, aga mustaks ju jätta ei saa, siis tuli mingi salaplaan välja mõelda. Asetasin kraanikaussi mitu saunalina pehmenduseks alla ja panin pojakese sinna pool-lamavasse asendisse ning pesin ta käsidushiga puhtaks. Teine oli nii rõõmus, et ei märganud isegi vee kadudes kisa tõsta. Pärast vannitamisi on alati suur trauma, kui jõuab kätte aeg vannist välja tulla. Tegelikult laste plastikvannis me enam käia ei saagi, sest Inglipoiss harjutas väiksemana seal ujumist ning nüüd, mil seal enam liigutama ei mahu läheb ta kohe päris pahaseks. Eks ma vaatan, kas leian mõnest poest täispuhutava minibasseini, mida saaksime pesupäevadel ujutamiseks ja ka pesemiseks kasutada. Sõber ärkas. Magas täpselt 2 tundi. Tubli.
___________________________________________________________________-
Pidasime väikse sõbraga veidi plaani ja otsustasime siiski veel õue ka minna. Mina tegin väikest jooksu vankriga ning hiljem jalutasime 1,5 tundi koduradadel. Tundsin, et tgelikult on väga raske siit ära kolida, sest elame nii ideaalses kohas-100 m kaugusel mets valgustatud jooksu-suusaradadega, mustikad, pohlad, seened jms, maja taga on suur laste mängupark ning aknast avaneb vaade järvele, mis tähendab seda, et ka veekogu on kohe kiviviske kaugusel. Ürgse looduse keskel elamine ei takista vahel linnatuuride tegemist, sest maja ees on bussipeatus, kust buss väljub iga tunni tagant. Talvel on maja taha parki tekitatud uisuväli, kus on võimalik kõigil soovijatel uisutamas käia. Ja see armas luhtitalo maailma kõige toredamate naabritega-elu nagu Bullerby raamatus. Ülemise korruse naaber üllatas meid meeldivalt, oleme näinud vist korra või kaks ning tal oli pojakese nimi kenasti meeles ja uuris, kui vana ta juba on jms. Kohe pakkus, et kui mul abi vaja on lapsehoidmisel või vankri tõstmisel, siis pöörduksin tema poole. Ebamaiselt kaunis soomlanna (meenutas mulle veidike mu enda sõbrannat Kairet, pojakese tulevast ristiema) ütles, et tal on liigagi hästi meeles aeg, mil ta kahe väikse lapsega kodus oli, mees oli palju tööl ning vahel ei pääsenud üldse kodust välja. Väga armas, et leidub selliseid inimesi... Ja meie seinanaabritest vanaproua Annelist ja tema sõbralikust pojast Jarmost ma parem ei räägigi-nad on täiesti uksumatud inimesed. Viimati tõi Jarmo meile ajalehe HS, kus oli positiivses võtmes juttu eestlastest. Anneli ütles, et väike Inglipoiss on kohe elu meie majja toonud... On palju negatiivset ka, aga mina olen sellega vähe kokku puutunud, A kahjuks rohkem. Luban, et tulen kunagi väiksele Inglipoisile tema sünnilinna tutvustama ja näitan neid samu radu, kus mul endal käia meeldib. Tahame või mitte, aga on ju temagi väike savokas. Katsun hiljem kirjutada veel, miks mulle Soomes meeldib.

Plekkpurgid ringlusse

Me tarvime suht palju tooteid, mis on plekkpurkides ning milleks neid ära visata, kui saab neid mingiks muuks otstarbeks kasutada. Ise pakuksin välja järgmisi võimalusi: lillepotiks, pliiatsitopsiks, nugade-kahvlite hoidmiseks (aga siis tuleb põhja augud teha, et vesi voolaks välja), hambaharjade topsiks, vedelseebi dosaatori ümbriseks jne.
Mina panin lilled sisse ja tegin hambaharjade hoidja.

Kes lauale ei taha plekkpurke panna,
siis rõdule potiümbriseks kõlbab küll.

 Missuguse kasutuse leiaksid sina plekkpurkidele?

Punutud korvike pärineb Maxima poest
(hind 1.99 eur) ja plekkpurk sisse
ning stiilne topsik ongi valmis.

Ultrahelisse

Eile postkasti tühjendades leidsime kirja, mis oli adresseeritud Inglipoisile. Võtsin julguse kokku ja avasin ilma pojalt luba küsimata ja leidsin kutse järgmiseks nädalaks ultrahelinuuringule, pärast seda on broneeritud aeg õe juurde ja lastearstile. Loodetavasti leitakse põhjus, miks Inglipoisil kõht valutab ja oksendab/kakab nii sageli. Ma enam piimaallergia varianti väga ei usu, sest ma ise tarbin suht palju piimatooteid, aga hullemaks pole läinud. Kui tarbisin vähem, siis ka mingeid muutusi ei märganud, aga eks näis... Hea oleks saada ikkagi kindlustunne, et pole mingit kirurgilist sekkumist nõudvat probleemi. Enne uktrahelisse minekut soovitati mitte täis sööta last. See saab raske olema, sest näljane poiss väljendab end üsna häälekalt.

15 000 blogikülastust

Täna, paar minutit pärast kl. 9.00, täitus 15 000 vaatamist blogis.

Aitäh kõigile lugejatele!

Ootan teid aktiivselt kommentaariumisse ka arvamust avaldama:)

Palavikus :(

Vaktsiini kõrvaltoimeid saime kohe eile õhtul tunda-Inglipoiss nuttis lohutamatult ja pärast valuvaigistava küünla saamist jäi minu kõhule tuttu. Öösel oli kuum nagu tuletükk, hommikul veidike "jahedam" ning kraadiklaas näitas siis 38 C. Päeval oli paar nutuhoogu ja kerge palavik, õhtuks oli taas kõik korras. Proovisime päeval ka valuvaigistavaid küünlaid panna, aga see ei õnnestunud. Järgmine kord olen targem ja ostan aegsasti valuvaigisti siirupi näol ära, pidi lausa maasikamaitselist olema-see võiks meie magusasõbrale sobida küll. Sama vaktsiini saame uuesti 5-kuuselt ehk detsembri alguses, siis on pikem vahe ja uuesti alles 1-aastaselt. Rotaviiruse vastast vaktsiini, mis kuulub Soomes ametlikult vaktsineerimiskavasse, saame ka veel kaks korda, kuid seda manustatakse suukaudselt ning magus siirup meeldis lapsele väga.
Kuna issi on kaua tööl ja selleks ajaks olid lastepoed juba suletud ja meie haigena poodi ei saanud minna, siis tuli emmel ise mängukaar valmis meisterdada. Panin vankri sangad kahe tooli vahele ja külge riputasin mänguasju-toimis täiesti ideaalselt. Hiljem sidusin hommikumantli vöö voodi äärte külge ja riputasin sinna külge mõned mänguasjad vaatamiseks, efekt oli sama. Alati ei peagi igasugu asju endale koju ostma, kui pole raha, aega või lihtsalt ei taha.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3 kuud ja 1 nädal vana põnni parameetrid

Täna käisime nõuandlas ja saime III kuu vaktsiinid (DTaP-IPV-Hib). Üks süst kumbagi reide. Hoiatati ette, et õhtuks võib tõusta palavik ning lapse jalad valutama hakata, lisaks nutuhood. Soovitati osta valuvaigistavaid küünlaid koju ja neid võimalusel anda. Loodetavasti lähevad vaktsineerimise kõrvalnähud meist seekord mööda. Pikkuseks mõõdeti noormehel 62,5 cm ja kaaluks 6870 grammi. Pea ümbermõõt oli 43 cm. Inglipoiss on nii kaalult kui pikkuselt keskmisest veidike ees, aga täitsa normi piirides siiski. Terviseõde Tanja kirjutas meie tervisekaardile, et Inglipoiss on tähelepanelik, elav ja rõõmsasilmne poiss. Pildikest jälgis 180 kraadi ja pea toetus hea, refleksid veel alles. Oma kommentaariks ütleksin, et pojake oli täna suhteliselt heas tujus. Vaatas väga hoolega mähkimislaua üleval asetsevat naerusuist pilti ja ei lasknud end mitte millestki segada. Vaktsineerimine oli muidugi väga valus, aga saadav kasu on kahjust suurem... seega tegime ikkagi ära. 4-kuuselt on meil terviseõe vastuvõtu asemel arstivisiit, tema siis kontrollib veel kõik asjad üle.
Oleme püüdnud igapäevaselt tunnike-kaks-kolm jalutamas käia, nii on uni pikem ning emme saab ka veidike koormust. Eile võtsin ette eriti pika matka-kõndisime mägisel metsateel mitmeid kilomeetreid, pistsin suhu viimaseid mustikaid ning nautisin vete sulinat kraavis. Loodusel on tohutult teraapiline mõju, sain jälle pea selgemaks.

Kui esmaspäevasel kohtumisel teiste juulibeebidega küsiti meilt, et mis ostud on olnud väga kasulikud ja mis mõtetud, siis mina pidin tunnistama, et meie peres pole võrevoodi küll veel kasutust leidnud. Endamisi mõtlesin ja vist ka ütlesin välja, et jumal tänatud, et kallis Leanderi voodi soetamata jäi. Meie Inglipoiss nõustus ju ainult minu kaisus magama, kuid nüüd on mul rõõm teatada, et juba paar päeva on aktiivne pojake hommikuti pärast aktiivset mängutuuri ise oma voodisse magama jäänud. Võib vaikselt loota, et tulevikus hakkab ka öösiti oma voodis magama.

Nõuandlas soovitati lapsele alates 4. elukuust hakata tutvustama erinevaid maitseid. Väike lusikatäis päevas ja ühte toitu mitu päeva järjest, et teha kindlaks, kui peaks konkreetsele toidule allergiline olema. Kui anda täna porgandipüreed, homme õunapüreed ja ülehomme kapsapüreed, siis on suht võimatu kindlaks teha, milline toiduaine allergia tekitas. Muidugi ei pruugi allergiaid üldse tekkida, aga kindluse mõttes siis tasub anda 4-5 päeva ühte toitu järjest. 5. elukuust alates võib anda ka juba lihaga püreesid, aga enne seda ainult juurviljadest, köögiviljadest, puuviljast või marjadest valmistatud püreesid. Küsite kindlasti, et miks soovitatakse nii vara lapsele erinevaid maitseid tutvustada? Kuna neelamisrefleks tekib ajavahemikus 4-6 elukuud ja hiljem taandub, siis võib juhtuda selline asi, mis pidi muideks väga sage olema, et kui alustada söötmist 6. elukuust, siis laps ei taha süüa ning korralikult sööma saamine võib võtta isegi kuid aega, kuid see annab tugevalt tunda lapse kaaluiibes. Kuna meil on kohe-kohe püreede valmistamine ees, siis on oodata lähitulevikus retsepte siia (mul on vahva raamat beebitoidu valmistamisest).

Ma ei taha ära sõnada, sest tavaliselt siis asjad pöörduvad minu kahjuks, kuid ütlen siiski, et mul motivatsiooni jätkamiseks jaguks-olen võtnud 1 kg alla. Peeagu 3 kuud pole kaal grammigi langenud ja nüüd sain kolinal ühest kilost lahti. Neli on veel jäänud, kuid kui tahaks veidi paremat vormi, siis võiks veel 5-7 kg langetada, aga see pole iseenesest eesmärk omaette. Ja kuidas see mul siis õnnestus? Nagu eelnevalt kirjutasin, et ma liigun rohkem ja teiseks ma söön väga tervislikult. Ostan poest põhiliselt toidukraami, kus on null E-ainet või täiesti säilitusainete vabad, lihakraamist ainult puhast liha, kus on lihaprotsent väga kõrge ning täisteratooteid jms. Raha läheb toidule märgatavalt rohkem, ent ma söön ka vähem, sest ma saan kõhu pikemaks ajaks täis. Kui varem rämpostoitu sõin, siis oli korraks kõht metsikult täis, aga varsti oli veel suurem isu ja oli uut portsu vaja. Ma ei imesta, kui mõnedesse roogadesse on mingeid hormoone lisatud, et sul tekiks vajadus seda uusti ja uuesti süüa (loe: osta); eks kaupmehedki taha teenida. Ja teine asi, mis väga hästi töötab on see reegel-hommikul söö nagu kuninganna, päeval kui printsess ja õhtul kui kerjus. Olen end hommikuti korralikult täis tankinud, lõunas poolvägisi sooja toitu söönud (kana riisi või pastaga) ning õhtul midagi kerget võtnud juurvilju, võileiba jms ning mul pole kordagi nälga tekkinud ning energiat jagub ka. Hirmus magusaisu on ka kadunud, varem sai ikka üks jäätis kindlasti päevas söödud. Sellised lood siis. Ahjaa... smuutisid teen ka hoolsasti (põhiliselt mustika-banaani, aga olen teinud ka vaarika-banaani ja aprikoosi-banaani oma), sest meil tuleb sügavkülm marjadest tühjaks saada, kuna peagi on kolimine ees. Eks siis aasta alguses pean poest ostma marjasegusid, sest need kosutavad joogid on tulnud, et jääda.

Mu jutud on kaootilised, aga ärge pahandage, sest ma pole juba kolm kuud mitte ühtegi ööd ju normaalselt magada saanud. Vahel imestan ise ka, kuidas ma ikka veel jaksan... aga siin kehtib see reegel, et kes teeb-see ka jõuab. Nonii... rõdult korjasime ka tomatid ära ja panime nad järelvalmima, sest tihane hakkas salaja maiustamas käima ja see mulle ei meeldinud.

Kokkuvõtteks võin oma aiandusprojekti kohta öelda järgnevat-null euroga käima pandud projekt tasus end kuhjaga ära. Mul oli rasedana pidevalt tegevust, siis see rõõm, mis taimekeste kasvamisest sain ning lõpuks muidugi ka imemagusad tomatid, mida ei anna üldse võrreldagi kasvuhoone-või poetomatitega. Kuna uues kohas on meil veel suurem rõdu, siis järgmisel aastal tahaksin potitomateid kasvatada suurtes kogustes (minu kirsstomatid venisid liiga pikaks ja järgmisel aastal enam endast pikemaid taimi ma kasvatada ei plaani), muidugi till, petersell jms ning paprikaseemned olen ka juba kuivama pannud ja A hakkab rediseid kasvatama. Kui sel aastal oli eesmärk mitte millestki midagi teha, siis järgmisel aastal olen nõus veidike investeerima aiandusse, et silmailu rohkem oleks.