(Ma ei ole endiselt suutnud head lahendust välja mõelda, kuidas ja kus blogiga jätkata-natuke veel kaalun erinevaid võimalusi. Ja seetõttu polegi siin pilte minu imelisest rõdust, kus on kadakaoksad, pohlalehtedest pärg ja 100% taasakasutus metsas leiduvast jõulukaunistuste nöol. Seepärast pole ka siin videot Inglipoisi esimesest klaveripalast, mille ma ka lindistasin-see oli muide väga ilus. Tema issi arvas, et see on minu mängitud, ehhee... Ja seepärast pole siin ka videot sellest, kuidas pojake laulab opa-opa laulu. AGA ma luban, et ma ei hoia neid vahvaid hetki ainult endale ja kohe kui tekib võimaluse taas pilte ja videosid lisada, siis ma näitan neid ka teile. Muusikapisik on pojakeses nii suur, et nüüd lõpuks-lõpuks oleme asja nii kaugele saanud, et uueks aastaks on meil digiklaver olemas. Arvutis kuulame perega tuntud heliloojate teoseid ja see tegevus meeldib väga ka pisimale pereliikmele).
Ja ujumas läheb meil endiselt väga kenasti. Ka sukeldumispildid on tehtud ja nägime ka esialgset galeriid, nädala lõpus peaksime ilma vesimärgita fotod enda käsutusse saama. Luban ka neid lähitulevikus näidata. Esmaspäeval proovisime ujumistunnis ujumisprille, siis on vee all sukelduda palju mõnusam, vesi ei lähe silma ja saab silmi lahti hoida. Algul ei olnud pojake neist väga vaimustatud, aga pärast sukeldumistiiru sai aru küll, et vajalikud ja ägedad asjandused on pähe pandud. Väiksed delfiinikesed ujumisprillides näevad ikka väga armsad liaks kõigele välja. Eks me peame endale ka ühed prillid siis soetama.
Meie ülimalt rõõmus, elav, sõbralik pojake on natukene inimesi võõristama hakanud. Näiteks ujumistreener ei tohi teda puutuda, ammugi käest kinni võtta või sülle paluda, sest siis hoitakse jõuga emmest kinni ja hakatakse vajadusel nutma. Ka teiste emmedega ei saa enam omapäi sauna jääda, sest oma emme peab koguaeg kõrval olema. Kuna 15-24-kuuselt ongi lastel selline etapp, kus nad on vanemates hästi kinni, siis ma väga palju pead selle "emmetamise" üle murdnud pole.
Häid uudiseid ka-meie väike kaisuloom magab juba mõnda aega oma voodis ja viimase nädala on maganud peaaegu iga öö ilma ühegi ärkamiseta. Ka magama panemine ei ole enam tõeline oreool, vaid saame üsna rahumeelselt tuttu mindud. Eks oma rolli mängib siin kindlasti ka see, et 1,5 nädalat tagasi lõpetasin täielikult imetamise ära. Ja ongi meil nüüd üsna iseseisev poiss-sööb ise, magab kenasti, mängib, laulab, tantsib, vahel läheb ise potile istuma, mis sa veel tahad? :)
Mul paluti kunagi kirjutada lugu, kuidas leida nn oma aega pere ja muude argikohustuste vahel, lõpuks see siis ka ilmub-jaanuarikuunumbris saate piiluda. Rohkem reklaami ei tee, ega ma ju ainult ühte väljaandesse kirjutangi, endiselt.
Ahjaa, natuke minust ka. Heegeldasin armsa teki pojale valmis ja käsil on uue teki tegemine, sest üks kallis inimene saab kevadehakul lapsevanemaks. Kui siin on keegi, kes oskab hästi heegeldada ja tahab oma kogemusi minuga jagada, siis ma oleksin väga-väga tänulik, kui saaks mõned uued nipid selgeks.
Praegu tsau!
0 comments:
Postita kommentaar