Toetab Blogger.

2011/10/12

3 kuud ja 1 nädal vana põnni parameetrid

Täna käisime nõuandlas ja saime III kuu vaktsiinid (DTaP-IPV-Hib). Üks süst kumbagi reide. Hoiatati ette, et õhtuks võib tõusta palavik ning lapse jalad valutama hakata, lisaks nutuhood. Soovitati osta valuvaigistavaid küünlaid koju ja neid võimalusel anda. Loodetavasti lähevad vaktsineerimise kõrvalnähud meist seekord mööda. Pikkuseks mõõdeti noormehel 62,5 cm ja kaaluks 6870 grammi. Pea ümbermõõt oli 43 cm. Inglipoiss on nii kaalult kui pikkuselt keskmisest veidike ees, aga täitsa normi piirides siiski. Terviseõde Tanja kirjutas meie tervisekaardile, et Inglipoiss on tähelepanelik, elav ja rõõmsasilmne poiss. Pildikest jälgis 180 kraadi ja pea toetus hea, refleksid veel alles. Oma kommentaariks ütleksin, et pojake oli täna suhteliselt heas tujus. Vaatas väga hoolega mähkimislaua üleval asetsevat naerusuist pilti ja ei lasknud end mitte millestki segada. Vaktsineerimine oli muidugi väga valus, aga saadav kasu on kahjust suurem... seega tegime ikkagi ära. 4-kuuselt on meil terviseõe vastuvõtu asemel arstivisiit, tema siis kontrollib veel kõik asjad üle.
Oleme püüdnud igapäevaselt tunnike-kaks-kolm jalutamas käia, nii on uni pikem ning emme saab ka veidike koormust. Eile võtsin ette eriti pika matka-kõndisime mägisel metsateel mitmeid kilomeetreid, pistsin suhu viimaseid mustikaid ning nautisin vete sulinat kraavis. Loodusel on tohutult teraapiline mõju, sain jälle pea selgemaks.
Kui esmaspäevasel kohtumisel teiste juulibeebidega küsiti meilt, et mis ostud on olnud väga kasulikud ja mis mõtetud, siis mina pidin tunnistama, et meie peres pole võrevoodi küll veel kasutust leidnud. Endamisi mõtlesin ja vist ka ütlesin välja, et jumal tänatud, et kallis Leanderi voodi soetamata jäi. Meie Inglipoiss nõustus ju ainult minu kaisus magama, kuid nüüd on mul rõõm teatada, et juba paar päeva on aktiivne pojake hommikuti pärast aktiivset mängutuuri ise oma voodisse magama jäänud. Võib vaikselt loota, et tulevikus hakkab ka öösiti oma voodis magama.

Nõuandlas soovitati lapsele alates 4. elukuust hakata tutvustama erinevaid maitseid. Väike lusikatäis päevas ja ühte toitu mitu päeva järjest, et teha kindlaks, kui peaks konkreetsele toidule allergiline olema. Kui anda täna porgandipüreed, homme õunapüreed ja ülehomme kapsapüreed, siis on suht võimatu kindlaks teha, milline toiduaine allergia tekitas. Muidugi ei pruugi allergiaid üldse tekkida, aga kindluse mõttes siis tasub anda 4-5 päeva ühte toitu järjest. 5. elukuust alates võib anda ka juba lihaga püreesid, aga enne seda ainult juurviljadest, köögiviljadest, puuviljast või marjadest valmistatud püreesid. Küsite kindlasti, et miks soovitatakse nii vara lapsele erinevaid maitseid tutvustada? Kuna neelamisrefleks tekib ajavahemikus 4-6 elukuud ja hiljem taandub, siis võib juhtuda selline asi, mis pidi muideks väga sage olema, et kui alustada söötmist 6. elukuust, siis laps ei taha süüa ning korralikult sööma saamine võib võtta isegi kuid aega, kuid see annab tugevalt tunda lapse kaaluiibes. Kuna meil on kohe-kohe püreede valmistamine ees, siis on oodata lähitulevikus retsepte siia (mul on vahva raamat beebitoidu valmistamisest).
Ma ei taha ära sõnada, sest tavaliselt siis asjad pöörduvad minu kahjuks, kuid ütlen siiski, et mul motivatsiooni jätkamiseks jaguks-olen võtnud 1 kg alla. Peeagu 3 kuud pole kaal grammigi langenud ja nüüd sain kolinal ühest kilost lahti. Neli on veel jäänud, kuid kui tahaks veidi paremat vormi, siis võiks veel 5-7 kg langetada, aga see pole iseenesest eesmärk omaette. Ja kuidas see mul siis õnnestus? Nagu eelnevalt kirjutasin, et ma liigun rohkem ja teiseks ma söön väga tervislikult. Ostan poest põhiliselt toidukraami, kus on null E-ainet või täiesti säilitusainete vabad, lihakraamist ainult puhast liha, kus on lihaprotsent väga kõrge ning täisteratooteid jms. Raha läheb toidule märgatavalt rohkem, ent ma söön ka vähem, sest ma saan kõhu pikemaks ajaks täis. Kui varem rämpostoitu sõin, siis oli korraks kõht metsikult täis, aga varsti oli veel suurem isu ja oli uut portsu vaja. Ma ei imesta, kui mõnedesse roogadesse on mingeid hormoone lisatud, et sul tekiks vajadus seda uusti ja uuesti süüa (loe: osta); eks kaupmehedki taha teenida. Ja teine asi, mis väga hästi töötab on see reegel-hommikul söö nagu kuninganna, päeval kui printsess ja õhtul kui kerjus. Olen end hommikuti korralikult täis tankinud, lõunas poolvägisi sooja toitu söönud (kana riisi või pastaga) ning õhtul midagi kerget võtnud juurvilju, võileiba jms ning mul pole kordagi nälga tekkinud ning energiat jagub ka. Hirmus magusaisu on ka kadunud, varem sai ikka üks jäätis kindlasti päevas söödud. Sellised lood siis. Ahjaa... smuutisid teen ka hoolsasti (põhiliselt mustika-banaani, aga olen teinud ka vaarika-banaani ja aprikoosi-banaani oma), sest meil tuleb sügavkülm marjadest tühjaks saada, kuna peagi on kolimine ees. Eks siis aasta alguses pean poest ostma marjasegusid, sest need kosutavad joogid on tulnud, et jääda.
Mu jutud on kaootilised, aga ärge pahandage, sest ma pole juba kolm kuud mitte ühtegi ööd ju normaalselt magada saanud. Vahel imestan ise ka, kuidas ma ikka veel jaksan... aga siin kehtib see reegel, et kes teeb-see ka jõuab. Nonii... rõdult korjasime ka tomatid ära ja panime nad järelvalmima, sest tihane hakkas salaja maiustamas käima ja see mulle ei meeldinud.

Kokkuvõtteks võin oma aiandusprojekti kohta öelda järgnevat-null euroga käima pandud projekt tasus end kuhjaga ära. Mul oli rasedana pidevalt tegevust, siis see rõõm, mis taimekeste kasvamisest sain ning lõpuks muidugi ka imemagusad tomatid, mida ei anna üldse võrreldagi kasvuhoone-või poetomatitega. Kuna uues kohas on meil veel suurem rõdu, siis järgmisel aastal tahaksin potitomateid kasvatada suurtes kogustes (minu kirsstomatid venisid liiga pikaks ja järgmisel aastal enam endast pikemaid taimi ma kasvatada ei plaani), muidugi till, petersell jms ning paprikaseemned olen ka juba kuivama pannud ja A hakkab rediseid kasvatama. Kui sel aastal oli eesmärk mitte millestki midagi teha, siis järgmisel aastal olen nõus veidike investeerima aiandusse, et silmailu rohkem oleks.

0 comments: