3 kohtumist

Eelmisesse nädalasse jäi kaks imetoredat kohtumist. Isadepäeval, pärast kookide, pirukate, saiakeste söömist ja niisama mõnusat olemist, võtsime sihiks Savonlinna. Siit peaaegu kahe autosõidu-tunni kaugusel elab ja töötab üks tore eesti pere. Mul on au tubli pereema tunda juba kooliajast. Pean tunnistama, et meie viimane kohtumine võis aset leida umbes 7 aastat tagasi, ent seda huvitavam oligi taas jälle näha. Väike Inglipoiss proovis külas BabyBjörn lamamistooli, istus esimest korda söömistoolis ja mängis kingiks saadud kõristava mänguasjaga. Elamusi oli palju, ent nii külas, kui autos peeti end väga viisakalt üleval. 

Tahtsin veel lisakommentaarina ära märkida, et kui teid huvitab, kuidas eestlased Soomes elavad, siis jätke need võltsid Postimehelood lugemata ja küsige parem minu käest. Olen viimasel ajal mitmeid Soomes elavaid eesti peresid külastanud ja neil kõigil läheb hästi, aga nad on ka väga töökad, sihikindlad ja vajadusel säästlikud. Sellised inimesed saaksid kenasti ka Eestis hakkama. Tervitused Liinale Savonlinna ja aitäh imearmsa ja sooja vastuvõtu eest. 
Mõned päevad varem, täpsemalt neljapäeval, külastasime ühte toredat soomlannat, kellega tutvusin eelmisel sügisel haigla ujulas. Tegemist on haigla kõneterapeut Tuulaga, võrratult elurõõmus ja tore inimene. Ta elas minu rasedusele alati nii innukalt kaasa-saunas, ujulas jätkus alati jututeemasid. Nüüd on temast saanud suur Inglipoisi fänn, alati jutustatakse väikse pojaga ja naeratatakse talle... ja ega see küllakutse mulle väga ootamatu polnudki. Vastuvõtt oli taas väga soe-laual piimavabad tooted nagu ka Savonlinnas. Ekstra otsiti lapse jaoks välja tekike, kus ta sai pikutada ja seda positiivsust, mis sealt sain jagus mitmeks päevaks. Jõudsime arutada ka pojakese tuleviku üle, kuidas ta 2 keelt selgeks saab ja kuhu lasteaeda võiks minna jne. Tsiteerides Tuulat, siis Inglipoisile sobiks väga hästi Montessori lasteaed. "Ta ei tundu selline mööda seinaääri ringi jooksev laps olevat." Montessori leikki-koulus õpiks laps ka omaette nokitsemist ja asjade lõpule viimist.  No elame-näeme, praegu veel vara neid asju paika panna.

Ja tegelikult ei jäänud kaks kolmeta, mingi ütluski on ju, et kolm on kohtuseadus. Eile võtsime ette pika-pika teekonna ühte Soome suurimasse linna. Inglipoisi issil oli seal koolitus ning meie külastasime taas ühte toredat eesti perekonda. Perepoeg Trevor on meie särasilmast täpselt 11 päeva noorem. Väga vahva oli vaadata, kuidas kaks eakaaslast-üks tumedapäine ja pruunisilmne härrasmees ja teine sinisilmne blond dzentelmen vaatasid teineteisele otsa, "ajasid juttu," naersid lakkamatult ning isegi nutsid koos. Inglipoiss alustas ja Trevor jätkas... Pereema Gerli viis meid ka väiksele tutvumsituurile, saime jalutada mägistel teedel järve ääres ja lõpuks jõudsime ka kohaliku kaubamajani, kust me mõlemad soetasime karumõmmi-kujulise koogivormi, on ju varsti poistel 5-elukuu sünnipäev tulemas. Meid võeti taas väga hästi vastu, suured tänud Gerlile ja peatsete uute kohtumisteni. Ahjaa, eile keerati esimest korda Gerli voodis end seljalt kõhule. Päris märgilise tähendusega päev. Pärast meeldivat külaskäiku võttis Inglipoisi issi meid auto peale ja siirdusime uut elamispinda vaatama minema. Esialgne korter oli tilluke ja pime nagu mutiauk, köök oli nii tilluke, et sinna vist kahekesi polekski mahtunud, muust rääkimata. Õrna hingega nagu ma olen, hoidsin pisaraid tagasi ja kujutasin elavalt ette, kuidas pean köögikombaini voodi all hakkama hoidma ja potte-panne ei tea kus, sest köögis oli üks imepisike kapike. Õnneks oli ka üks suurem korter vaba ja selle me pärast väikest kaalumist ka endale broneerisime. Jah, hind oli ka märgatavalt kallim, aga leppisime kokku, et pingutame ühiselt püksirihma ja saame hakkama. Eriline kiitus muidugi super-tublile pojale, kes pidas üle 7 tunni autosõitu kenasti vastu ja ka külas pidas end imehästi üleval. Sellise tubli matkaselliga läheks luurele küll või vähemalt tulevikus pikemale reisile. Tubli oled pojake!!!
Uutest oskustest juba uues postituses.