Inglipoisi "tunniplaanis" on muusikaõpetus, võimlemine, lugemine ja ujumine. Tema lemmik muusikainstrument on trumm, samuti meeldivad muna-kõristi, tamburiin ja teised rütmipillid. Veel meeldib pojale klahvidega muusikamatti toksida ja erinevaid instrumente vahetada. Kitarri imitatsioon paistab eriti meeldivat. Lastelaule meeldib kuulata klassikalises või tavalises võtmes, pop, rock ja jazz jätavad hetkel veel üsna ükskõikseks. Esialgu on pojake üsna konservatiivse muusikamaitsega. Kuulamiseks sobivad Sepa poisid, On taadil tare, Tähestikulaul jpt tuntud viisikesed.
Varem meeldis pojal ühte soomekeelset beebiraamatut vaadata, nüüd on tekkinud huvi ka juba veidike asjalikuma lugemisvara vastu. Kirjastusel Egmont on vahva sari lahtiste pildikaartidega pappraamatuid. Raamatud aitavad arendada lapse sõnavara, käe ja silma koordinatsiooni ja nii võivad selgeks saada esimesed sõnadki.
 |
| egmont.ee |
Kuigi sari on mõeldud vanusele 1+, siis tegelikult võib vabalt ka varem koos sõnu ja pilte õppima ja katsuma hakata, eriti kui lapsel on elav huvi olemas. Pojale meeldivad sellest sarjast raamatud "Kodu" ja "Lelud". Inglipoiss oskab nendes raamatutes näidata, kus on pall ja part. Need mänguasjad on talle tuttavad ka väljaspool raamatulehekülgi. Usun, et varsti tunneb ta ka teised esemed piltidel ära. Vähemasti saab neid pildikaarte hammastega närida, see on poja jaoks muideks üsna oluline boonus lugemise juures. Raamatutes "Armsad kiisud" ja "Armsad kutsud" saab igal leheküljel käega katsuda looma pehmet karva või mõnda muud põnevat pinda, nt. lõngakera. Täpselt nagu päris. Vahvaid riime saavad esialgu ette lugeda emmed-issid, tulevikus saab laps juba ise salmikesi lugeda. Tõtt öelda on kirjastusel Egmont lugematul hulgal häid ja väga häid lasteraamatuid, mõned neist sobivad koguni veel pisematele, kuid mina olen seda meelt, et mänguasi või raamat olgu pigem veidikene "raskem." Psühholoogid soovitavad uudishimulikele ja tegusatele (mulle kohe üldse ei meeldi kasutada sõna andekas) lastele anda raamatuid ja mänguasju, mis on tegelikult veidike vanematele lastele mõeldud. Selline stimulatsioon tuleb kindlasti uue õppimisel/avastamisel kasuks.
Võimlemises meeldib Inglipoisil kätekõverdusi teha. Olgu öeldud, et käelihased on tal VÄGA tugevad. Jalakesed on veidike laisemad, neid naljalt suhu ei topita, niisama sõrmedega katsuda võib neid vahel ikka. Kui emme poja jalgadele harjutusi teeb, siis see meeldib mugavale põnnile küll.
Vähipoisile omaselt tunneb põnn end väga hästi vees, ujumiskoolis näidatakse ennast alati väga aktiivsest küljest-vett lendab sageli igasse ilmakaarde. Sukeldumine vee all ei tekita probleeme, lemmik ujumisstiil on segu koerast ja konnast. Veel meeldib Inglipoisile basseinivett juua ning kummist abivahendeid hammastega närida, kõik tuleb ju järgi maitsta... Kuna unekoolist ei saanud asja, siis tuleb hoopis minul varem magama minna. Praegu kõik.
2 comments:
Mina olen alati arvanud, et nii väikesed ei saa veel sõnadest aru. Koolis õppisin ka, et teadlik kõne areng saab alguse u 8-kuuselt (ja mu eriala on otseselt seotud lapse kõne arenguga). Aga ma ütleks küll, et laps saab juba varem aru, mis talle öeldakse. Meil on selgeks saanud, et juhtmeid ei tohi katsuda, "aaamps" peale tuleb suu lahti teha ja lusikat oodata vms. Iseasi mudugi, kui palju sõna kuulatakse, sest ikka peab ju uuesti proovima, äkki emme seekord ei märka, et väike kratt on jälle juhtmete kallal.
Keskmiselt 8-kuuselt, andekatel lastel 5,5-kuuselt. Nõuandlas öeldi, et 6-7-kuune saab käskudest-keeldudest juba näiteks aru. Eks iga beebi ole individuaalne, aga praegu on tõepoolest meil juba see etapp käsil, kus mõne eseme või sõna tähendus on põnnile arusaadav. Jarek muidugi on täiesti hämmastava arenguga, ma ei imesta üldse, kui ta varsti kõndima hakkab, muust rääkimata. Tragi poiss teil.
Postita kommentaar