7-kuune käputaja

Roomamise ja käputamise erinevusest kirjutasin mõni aeg tagasi siin, nüüd on käputamine reaalselt ka meil päevakorras. Väike sõber võtab käputamise asendi kindlalt sisse ning kiigutab end mõnusasti edasi-tagasi. Mõned arglikud sammud liigutakse juba edasi, vabandust tagasi, sest tegemist on ju vähipoisiga, kellele meeldib endiselt liikuda tagurpidi. Täna nõuandlas öeldi, et see on tegelikult normaalne ja mõne aja pärast hakatakse ka edasi liikuma.

Vaatasin just tervisekaarti ja seal on kirjas, et tegemist on elava poisiga, kes on ühtlase kasvuga. Terviseõde mõõtis 7-kuuse põnni pikkuseks 73 cm, aga jalgu päris sirgu ei saanud, ehk oleks muidu rohkem isegi olnud. Kaalu on noormehel 10 kg ja mõned sajad grammid peale. Peaümbermõõt oli 11 cm suurem võrreldes sünnimõõduga. 

Uurisin veidike, kuidas 7-kuust põnni arendada ning mäng on võtmesõnaks. Põnnile võiks kätte anda klotsid, palli, järelveetavad mänguasjad. Igasugune liikumine, võimlemine, toetamine on endiselt kasulik. 

Kuna väike sõber ei taha pikki ööunesid endiselt teha, siis arutasime täna nõuandlas magamise teemat taas. Seekord sain rohelise tule nn unekooliks, kuigi mulle öeldi korduvalt, et unekool ei ole röökimiskool ning lapsel kaua nutta ei tohiks lasta. Ideeliselt tuleks lapsel kõht täis sööta ja oma voodisse tõsta. Kui nutma hakkab, siis silitada, vajadusel võtta sülle, patsutada jne, siis minna 2-5 min teise tuppa või toa teise otsa, siis tulla tagasi ja anda märku, et vanem pole kadunud jne. 3 päevaga pidi laps uued harjumused omaks võtma ja protesteerimise lõpetama. Kui meil Inglipoissi magama saada ei õnnestu, siis läheme unespetsialisti juurde videot vaatama ja nõustamisele. Kui soovi on, siis võib oma raha eest minna ka laste turvakodu juures asuvasse unekooli, kus tervishoiutöötaja õpetab lapsele uusi uneharjumusi, ema magab kõrval toas või läheb ööseks koju. Kokkuvõttes võidavad kõik sellest, kui beebi magab ilma sagedaste ärkamiste ja tarbetute söömisteta oma uned öösel täis. Üritan endas nii palju jõudu leida, et esimese nutu peale Inglipoissi kohe kaissu ei võta, oleme mõlemad parajad hellikud...