Ilusad fotod

Kolmapäeval käisime Kadriorus kohtumas 1-kuuse Remi, tema venna Henri ja nende särava emaga. Tutvusime perefoorumis, kuid esimestel minutitel selgus, et meil on ühiseid tuttavaid rohkem kui üks. Maailm on väike, eks... see ei ole vist uudiseks. Üks ühine tuttav oli koguni meile eelmises elukohas ülemiseks naabriks. No vot. Lastemuuseum Miia-Milla-Manda, kus me mõned tunnid mõnusalt aega veetsime, on üks koloriitne ja põnev koht. Juba veidike suurematel lastel jagub seal avastamist tundideks. Meie kasutasime võimalust ja nautisime ka sealse kohviku isuäratavat saiavalikut ning tundsime end väikeste beebidega hästi, sest seal puudusid kaasinimeste kurjad pilgud; on ju koht lastele mõeldudki. Ahjaa, pisike Remi sai samal päeval täpselt 1-kuuseks, oli teine alles nii pisi-pisi, meie inglipoiss tundus juba täitsa SUUR olevat tema kõrval, kuigi ka tema on alles veel pisike nupsuke. Neljapäeval kohtus inglipoiss oma teise onuga, Martiniga, kes kiiresti omaks võeti. Martini kaisus on nii mõnedki mehised jutud juba maha peetud. Reedel käis Lya meil külas. Tegelikult peaksime juba Soomes olema või teel sinna, sest teoreetiliselt oleks meil esmaspäeval visiit nõuandlasse, kuid saime kurvad uudised-ühe A väga lähedase inimese maine teekond on saanud läbi ning nüüd on hoopis matused päevakorras. Eestis on tore olla ja tuleme kindlasti sügisel korra veel, ma väga-väga tahaks. Õ-täht on meil selge, eile lisandus keeruliste tähtede repertuaari ka täht Ä. Ja kui vanaema rääkis teistele kolleegidele eile, kuidas väike inglipoiss ütleb selgelt ÕUE, EMME jms, oskab vannis ise käte ja jalgadega ujuda ning ronib väikse mägironijana nii vanaema kui emme alakõhust kaela juurde välja, siis seda oli kogenud pedagoogidel üsna raske uskuda. Lõpuks tõdeti, et see peab küll imelaps olema. Me ise arvame, et ta on täiesti tubli ja "normaalne" laps, lihtsalt tal kukuvad mõned asjad veidike paremini ja kiiremini antud momendil välja, kui ehk "tarkade raamatute" järgi selles vanuses lastel tavaliselt. Vanaema ütles kolleegidele, et inglipoisi issi räägib vabalt 5 võõrkeelt, siis muidugi saadi aru, kellesse ta on. Ja kui ma veidikenegi salamisi tahtsin arvata, et inglipoiss on välimuselt ehk minuga sarnane, siis täna hommikul teatas vanaema rõõmsalt, et sündides oli laps issi moodi, Eestisse tulles minu moodi ja nüüd täitsa enda nägu. Vahemärkusena lisati, et ta on ikka ilusam kui meie kahekesi kokku, ehheee... Nojah, eks vanaemad juba teavad, mis nad räägivad. Kui vaadata allolevaid pilte, siis ega vist vastuvaielda pole mõtet.

Hommikune naeruralli

Lya hüpnotiseeriv süli.

Väike unistaja.