Suvi on käes

Emadepäev

Minu esimene emadepäev emana ongi käes. Lipud lehvivad väljas, poed on suletud... inimesed tunglevad bensiinijaama poekeses lihaleti ääres, et grillimise varustust osta. Meie käisime välikohvikus istumas ja päikest võtmas, hiljem kinnitas tubli issi turvatooli autosse. Inglipoiss on juba nii suur, et turvahäll hakkab väikseks jääma. Tordi sõime juba eile õhtul ära, täna lubati pannkooke lahkelt teha, jään magusaid suutäisi ootama. Sain telefonis ka oma ema ja vanaema õnnitletud; süda on rahul, et sain "omadega" suhelda. Ema olla on tore, eriti veel nii armsa pojakese ema...
Pole pikalt kirjutada jõudnud, sest oleme 2 nädalat haiged olnud. Inglipoisil on nüüd 8 hammast suus, 4 üleval ja 4 all ning kohe-kohe on veel 2 ülesse lisandumas. Varsti saame rääkida juba 10st hambast. Ilusad väiksed pärlikesed reas. Pojake kõnnib tugede najal, olgu selleks sein, laud, diivan, uks, misiganes. Pillimees on ta ka kõva, ksülofonil mängitakse selliseid aariaid, et ohh-ohh-oo. Trumme pole vajagi, iga siledam pind sobib tagumiseks. Naabrid ilmselt pisikese trummari harjutustest vaimustuses pole, aga kes ei harjuta, see ju meistriks ei saa. Lemmik "trumm" on pesukauss, aga ka tamburiinid ja kuljused asjavad asja ära.
Oleme nn unekooli ka juba mõned päevad teinud. Eesmärgiks lapse iseseisev magamine oma voodis. 75% kordadest õnnestub see üna kenasti ja valatult, kuid keskööl ei saa me ühegi väega teda uuesti magama ja siis maandub lõpuks ikka emme kaissu. Vähemalt mingi progress on toimunud.
Plaanime juunis pojaga kahekesi Eestisse tulla ja programm on tihe. Ees ootab kokkutulek teiste juulis sündinud beebidega Pärnus, lisaks paar sünnipäeva ja üks lõpupidu. Juulis-augustis ehk õnnestub tasapisi kõik sõbrad, tuttavad, sugulased ära tervitada... anname endast parima, sest siis saame ehk issi ka autoga kampa, nii on lihtsam liikuda ringi.
Ahjaa, kõigile emadele head emadepäeva!

10-kuune

10 kuuga olen näinud juba nii mõndagi...

Paluks mulle ka üks amps!

Tegemistest

Meist ei ole juba mõnda aega midagi kuulda olnud, sest minu läpakas otsustas otsad anda. Loodetavasti saame arvuti korda ja kogu pildimaterjali Inglipoisist kätte, viimane on minu jaoks kõige tähtsam. Olen pildistanud pojakest endiselt, lihtsalt hetkel puudub võimalus piltide arvutisse tõmbamiseks. Tulevikus parandan selle vea ja kõik olulisemad sündmused saavad ka fotolugude näol blogis esindatud.

Mis siis vahepeal toimunud on? Kõige olulisemaks uueks oskuseks pean pojakese kõndimist. Paar päeva tagasi, neljapäeval nimelt, käisime sõber Trevoril külas ning Inglipoiss katsetas sõbra käimistuge. Sellega vuhiseti ühest toast teise, hiljem proovis Trevori emme Inglipoissi kätest toetada ja sellele järgnes samuti toetatud kõndimine. Varem tegi pojake üksikuid samme toe najal, nüüd liigutakse juba oskuslikult ringi. Kodus toimub põhiline kõndimine mööda diivani ääri. Ma usun, et ega ma vast väga ei eksi, kui arvan poega kõndima hakkavat esimeseks sünnipäevaks. Elame-näeme...

Kui varem osati end püsti tõmmata, aga tagasi laskumine nii libedalt ei läinud, siis nüüd on juba mõnda aega ka see selge. Pojake armastab elektripliidi juurde turnida ja nuppe keerata. Samuti pakuvad talle huvi aknalauad, hernepott on juba kaks korda tõmmatud alla. Ka emme läpakas on huvitav masin, shift klahv tõmmati nagu naksti küljest ära. Ja rumal emme ei osanudki seda tagasi panna...

Pojake küünitab ka lülitite järgi, et tulesid kustutada, kuid umbes 5 cm jääb veel puudu. Üle 3 nädala tagasi oli põnn 77 cm pikk, kuid minu terav silm ütleb, et tänaseks on ca 80 cm täis, no 79 kindlasti. Juukseid kasvab mühinal ja heledad udusulekesed peas kipuvad kergelt lokki minema. See oli küll ilmselge liialdus, aga korralikult lainesse lähevad nad küll... Hambaid on pojal lõikunud 6, 2 all ja 4 üleval, kuid neid on lisandumas veel.

Sõnavarast öeldakse issi, emme, aitäh, tädi, äiti (soome k ema), õue jpm. Oleme käinud ka korra kiikumas, hetkel jään vastuse võlgu, kas see meeldis pojale või mitte. Ta hoidis oma emotsioonid vaos, kuid suuremana kindlasti hakkab kiikumine ka meeldima.

Mängida meeldib pallidega, muusikainstrumentidega, trummi pealispind löödi juba katki. Ksülofon on uus lemmik...

Hetkel on Inglipoiss haige, seetõttu pole me õue saanud. Ilmad on ilusad ja soojad, 10-15 soojakraadi.

Ilusat volbritralli!!

Kevad käes

Esimesed lumikellukesed

Kevadkuulutajad

Piknik pingil

Sinine on selle kevade värv

Issiga on alati nii lõbus

Family

Vanatädiga on nii tore hullata

Öökullid või hoopis kosmonaudid?

Vanaemaga kevadlilli korjamas

Summ-summ-summ-summ lendab mesimumm

Juuksuris kohtusime tädi Kairega

Pühad

Head teist ülestõusmispüha! 
Kuna oleme pidevalt liikumises, siis arvuti taha väga ei jõuagi. Koos pojaga oleme 10 päevaga läbinud üle 84 kilomeetri, tema vankris ja mina teda lükates. Kokku on kärutatud umbes 18 tundi. Kaloreid on põletatud umbes 10 hamburgeri jagu. Kahel viimasel päeval õnnestus kogu perega kärurallile minna, nimelt kodu lähedal on fantastilised spordirajad, järve ääres, metsade vahel, sekka mõnusaid mägiseid tõuse. Rajad tuli järgi vaadata, et lume sulades sinna jooksma minna saaks.Mõned pildid kevad-talvisest linnast ja pühadest.

9-kuune

(Uksekell). Külalised, kus te nii kaua olite?

9-kuune

PALJU-PALJU ÕNNE!

Lumine kevad

Ilmataat otsustas taas veidike trikitada. Kui märtsi lõpus võis näha juba kevadet tervitamas, siis naljakuu algas pakase, lume ja miinuskraadidega. Lund on siiani palju... 

Märtsi viimane päev

Blogi peakangelasel on nüüd tervelt kuus hammast suus, kaks all ja neli üleval. Suurem hambasadu paistab veel olevat ees. 
Kui vahepeal kuulis kodus ainult issi-issi kostumas, siis nüüd on poja lemmiksõnaks aitäh. 
Püsti aetakse end ka sileda seina najal, muudest kohtadest rääkimata. Ka esimesi samme tehakse tugede najal. Väike sportlane on koguni nii andekas, et seisab ühe käe abil püsti ja teise sirutab võidukalt üles. Samal ajal põristab ja puristab rahulolev naeratus suul. 
Ka 9. kuu mõõtmised-kaalumised sai nõuandlas tehtud, pojake on juba 77 cm pikk. Järgmine kord läheme ennast terviseõele näitama alles esimesel sünnipäeval, siis tehakse ka mõned vaktsiinid.

Lumi tuli taas

Aprill on käes

Selline kevad on siis rõdul...

Õnnitlused issile

Eile, rahvusvahelisel teatripäeval, sai Inglipoisi issi jälle aasta vanemaks. ÕNNITLUSED! 

Kuna meie pojaga oleme taas haiged, siis oligi hea toas ettevalmistusi õhtuseks peolauaks teha. Kuna päevasangar soovis tordi asemel pannkooke, siis neid sai ka valmistatud.

Maasikamoosi ja vahukoorega

Hakkliha-hapukoore täidisega

Laupäeval lõikus pojakesel kolmas hammas. Kahte alumist kikut täiendab nüüd hambake ülemises reas. Väikeste sõrmedega otsitakse pidevalt uusi hambaid, võib vist eeldada, et varsti on taas lisa tulemas. Hambavalu ja nohu-köha on tekitanud isutust, väike Inglipoiss sööb ainult mõne lusikatäie püreesid, isegi magusamad toidud ei ahvatle teda. Kuna liigutakse palju ja kiiresti, siis mitmete asjaolude kokkulangemisel on väike põnn nüüd kõhnemaks muutunud. Mõned riideesemed, mis olid juba talle väikseks jäänud, mahuvad taas selga. Kuna poja vanemad on talvega veidike lisapolstrit kogunud, siis tuli peolauale midagi kergemat välja mõelda. Kõhupetteks sai tehtud üks köögiviljavaagen dipikastmetega-tadziki ja salsa paprika sees. 

Lisaks väiksed ahjus krõbedaks küpsetatud leivakesed. 

Piltidel olevad leivakesed saab aegsasti valmis teha. Juba eelmisel õhtul võib pitsi, lutipudeli korgi vms vormi abil leivad välja lõigata ning määrida (oliivi)õliga kokku ja lisada maitseained peale ( nt küüslaugupulbrit). Seejärel 220 C juures 5-10 min ahju ja krõbedad näksimispalad ongi valmis. Kaunistada saab toorjuustu, pasteedi või muu meelepärase kattega, tordipritsi abil jääb lõpptulemus ilusam.
Aknalaual kasvavad tomatitaimed, sibul, hernes ja purgis idanevad mungubade seemned. Kõik ikka selleks, et ka suvel saaks rohelist põske pista. (Lilledest on mu uus lemmik sinine hortensia, see on maailma ilusam lill. Mul on väike lootus see "kaunitar" endale kingiks saada. Kressid pole mu lemmikud, aga kuna need kasvavad edukalt ka varjulisemas kohas, siis on nad sobivad meie rõdul kasvatamiseks).
Kevadest on asi kaugel, veel pühapäeval oli paks lumi maas. Aknast välja vaadates näen ja kuulen masinaid tööd tegemas, nimelt ehitatakse meie akna alla lahkamise hoonet. "Tore!" Kopad alustavad tööd juba kell seitse hommikul ning mürinat jagub õhtuni välja. Lisaks plahvatused, millele eelnevad kohutavad sireenid-elu nagu võitlusväljal. (Siin õhitakse kaljusid, et siis mingi tunnel sinna alla ehitada).
Kui vanasti sai Eestist ikka vahel kohukesi või hapukoort kaasa toodud, siis nüüd pole enam selleks ka vajadust. Kohalikus supermarketis on müügil Eestis toodetud kohukesed, hapukoor, pelmeenid ja muud hõrgutised. A palvele, kartulisalatit ja pelmeene teha, oli lihtne vastu tulla, kogu materjal on nüüd poes kenasti olemas. Tsiteerides A-d, siis jäi ta sünnipäevaga rahule. Vähemalt kõht oli nii täis olnud, et ei jaksanud diivanil end liigutadagi. Lisaks soovitati mul oma restoran avada. Oh neid meelitajaid... Kuna õiget torti ma teha ei saanud, siis näpud sügelevad endiselt ja suur-suur rõõm on tõdeda, et juba järgmisel nädalal saangi käed jahuseks teha-Inglipoiss saab siis 9-kuuseks. Juhheii!!



Pojake oskab aitäh öelda, lisaks põristab armsalt r-i. Silmnähtav areng toimub iga päevaga, eriti verbaalses plaanis. Inglipoisile meeldib korrata vanemate poolt öeldud sõnu. Praegu on küll nagu väike käsn, kes kõik uue endasse kogub. Kirjutan seepärast kõigest segamini, sest asjad ununevad ja nagu elu on näidanud, siis hiljem jäävad üldse kirjutamata. Katsume siis terveks saada, et saaks jälle kohaliku eestlaste kogukonnaga ringi rallima minna. Pean tunnistama, et meie sotsiaalne elu on väga vilgas. Ei ole harvad juhused, kus läheme hommikul välja ja alles õhtul jõuame koju. Käime regulaarselt läbi väikse Trevori ja tema perega, samuti Miia ja tema emmega. Paar kuud vanema Valteriga läheme nädalavahetusel kohtuma, tema emmet me juba teame. Lisaks on lootust näha veel väikest Kasparit, kelle vanematega me hiljuti tuttavaks saime ning mitte nii regulaarseid kohtumisi on majanaabritest eestlaste või kellgi tuttava-tuttavatega. Plaanin minna kunstikursustele peagi ja sügisel õmbluskursustele. Pojakesega läheme sügisel ka muusikaringi, pidi tore olema. Sellised lood. Ciao!

Vanaemale

Kevadlaps

Inglipoiss on kevadele energiliselt vastu läinud. Hommikuti ärkab ta juba kell kuus, et jõuaks esimeste päiksekiirte ilmudes end liigutama hakata. Esimese asjana kontrollitakse, kas kõik uued ja vanad oskused on endiselt meeles-alustuseks minnakse hopsti põrandale käputama, seejärel mähkimislaua najale end püstiasendisse tõmbama. Igal hommikul kordub kõik taas... Et hommikuti päiksetõusu maha ei magaks, läheb pojake õhtuti varem magama-tervelt nädala, ehk isegi kauem, on ta ööunne läinud hiljemalt kell kaheksa. Õhtul-öösel ärgatakse korduvalt, kuid varasem magamaminek on siiski märkimisväärne edusamm. Tubli!

Meie jaoks on müstika, kuidas üks pisike inimesehakatis nii kiiresti ühest toast teise vuhiseb. Mõnikord ei jõua väiksele sprinterile järgigi, siis saab Inglipoiss uusi paiku avastada. Erilised lemmikud on vannituba ja koridor, eriti vahva on porimatil püherdada või saapaid tirida. Isegi sussid on järgi maitstud, ainult kiuslikud vanemad ei taha eriti lubada sellist "maiustamist." 

Mõni päev tagasi läksin kööki süüa valmistama ja jätsin mehed omapäi mängima. Peagi kuulsin vannitoas kolistamist, Inglipoiss oli beebivanni kummuli keeranud ja kohe valmis vannitoakappi avama. (Väsinud issi oli mõneks minutiks silma looja lasknud ja pojal oli siis muidugi pidu). 

Viimaste päevadega on toimunud märgatav verbaalne areng-pojake hakkas üleöö ütlema iss-iss (issi), lib-lib (liblikas), lisaks erinevad silbid, nt bla-bla, daa-daa jne. Pojake on väga innustunud kommunikatsioonist, muutub kohe väga elavaks, kui jutustama kukub... Huvitav tähelepanek on see, et mind (emm) kutsutakse siis, kui midagi on pahasti. Issit (iss) aga siis kui naerda tahetakse, ehhee...

Kuna pojakese varbad hakkasid vankrikorvist välja trügima, siis tuli korv isteosa vastu vahetada. Mina muidugi kärust vaimustuses pole, sest vankris on lapsel mugavam ja soojem olla, kuid õnneks on ilmad päev-päevalt soojemad ning läheb lihtsamaks. Ka voodipõhja lasime turvalisuse kaalutlustel alla. Nüüd on voodi ka taasavastatud, seal saab mängida, istuda, püsti tõmmata. Veel mõni aeg tagasi poldud nõus isegi voodis mängima, see võredega vangla tõi lausa pisarad silma. Täna hoopis naeratati mulle "trellide" vahelt kelmikalt. 

Inglipoiss roomab, istub, liigub neljakäpukil edasi ehk käputab, oskab istumisasendist käputusasendisse minna ja vastupidi, tõmbab end püsti. Ta teeb esimesi samme, kui emme kaenla alt toetab. 

Kui sõbrake on väsinud, siis hakkab kõrvu katsuma, silmi hõõruma ja vahel enda juukseid katsuma. Õnneks oleme õppinud poja kehakeelt lugema ja siis on tuttu minek...

Püüame endiselt palju õues viibida, täna olime koguni viis tundi järjest värskes õhus. Pojake tegi kahed uned selle aja jooksul ja sõi kärus olles ka püreed. Mina sain ootamatult päiksepõletuse, homme olen targem ja hangin korraliku kaitsekreemi. Selline kevad siis meil!

Elust-olust

Mõned päevad tagasi oli rahvusvaheline naistepäev. Tegemist on toreda tähtpäevaga, mil tavaliselt vaasid lilledest tühjaks juba ei jää. Kuna A eelistab valmis-kimpudele hoopis ise lilled välja valida, siis on tulemus alati väga minulik. Seekordse kimbu ristis A Barbie-kimbuks, on tõesti teine roosa ja õrn.

Kuigi mu näpud juba sügelevad ja tahaks lilleseemneid mulda hakata panema, siis tuleb siiski veel veidike oodata. Külv algab valitud lilledel aprillis. Rõdukastides hakkavad silmailu pakkuma kressid ja ilmselt ka hortensiad. Kirsstomatid saavad kohe-kohe mulda, kuigi hakkasin kahtlema, kas neid hiljem süüa üldse tohib, sest rõdu on suunaga autotee poole. Meil on küll kinnine rõdu ja autosid sõidab vähe, aga... Toas aknalaual saab ilmselt ikkagi potitomateid aretada, ma vähemalt proovin. Jääsalat ootab ka mulda pistmist.
Kuigi sõbrapäev on juba ammu möödas, siis sai selleks puhuks taas küpsetatud, muffineid. Panen retsepti siia, sest tegelikult võib maasika-muffineid teha ka muudeks tähtpäevadeks.

Ja lõpetuseks olgu öeldud, et oleme kogu perega haiged. A on palavikus, minul kurk kriibib ja pojake köhib. Ja käputamine on nüüd ka 100% selge. Varem liiguti ettevaatlikult edasi, kuid täna aeti põrandat pesevat emmet (või pigem siiski lappi) lausa turboga taga... 

Istumine on selge

Ostsin kogemata püksmähkmete asemel tavalised mähkmed ning viimaste panek on liikuvale põnnile peaaegu võimatu. Pidevalt "võideldakse" vastu-ei saa ju sekunditki kaotsi lasta, vaja koguaeg "trenni" teha. Tänu neile võitlustele sai Inglipoiss istesse tõusmise selgeks. Kuna mähkmevahetuse ajal ei lastud seljalt kõhule keerata, siis otsustas poiss vähemalt istuli tõusta. Jälle üks uus oskus omandatud.

8. kuust tuli ka uus menüü-pisikeste tükikestega eined, et hammastel oleks, mida närida. Praegu tutvun uute retseptidega, olen ka poes müüdavaid roogi ostnud. Viimased meeldivad pojale eriti. Riisikoogikesed-või leivakesed sai ka ära proovitud.

Kuna kevad annab endast vaikselt märku, siis on ka kallis poeg varem ärkama hakanud. Parematel päevadel tõustakse kl. 7.00, kuid vahel juba 5.30. Esimese asjana liigutakse muusikamati juurde ja patsutatakse seda igast küljest. Naabritele mõeldes ma enne seitset seda tööle ei pane ja nii tuleb aktiivset sõpra teiste leludega lõbustada... Inglipoisil on mänguasjade suhtes tugevad eelistused tekkinud-trumm ja tamburiin on vaieldamatud lemmikud. Kui sõber Trevor vaimustus külas olles pallimängust, siis Inglipoiss viilis mängust peaegi kõrvale ja haaras hoopis trummi kätte...

Nõuandlas käidud

Täna käisime nõuandlas lastearsti ja terviseõe vastuvõtul. Inglipoiss on 75 cm  pikk ja kaalub veidi üle 11 kg. Kuigi need mõõdud võivad nii mõnegi jahmatama panna, siis tegelikult on lapse kasv ühtlane ja pikkuse-kaalu suhe paigas. Poeg oskab roomata, käputada, istuda toe najal ja ilma, istuli tõmbab end osaliselt. Silda teeb ka käputus-asendis ehk ajab jalad ja pepu püsti. Kui saaks kätega mõnest toest ka kinni, siis ajab end ilmselt varsti päris püsti. Kätekõverdusi teeb endiselt ja täitsa selliseid nagu täiskasvanudki teevad. Üks mehe kulturistist kolleeg ei tahtnud seda kuidagi uskuda, aga ega me seda ju enda lõbuks välja ei mõelnud. Väga lihaseline ja tugev poiss on meil kodus.
Üritan muretseda lastearsti soovitatud raamatu "Unihiekkaa etsimässä," mis on kõige uuem unekooli temaatikat käsitlev raamat. Seal tutvustatakse erinevaid teaduslikult tõestatud unekooli meetodeid, mis on turvalised ja toimivad. Lisaks on tõsielulised näited elust enesest. Ehk saame uned ka lõpuks korda.
Lastearst kirjutas poja terviseraamatusse, et Inglipoiss on heas konditsioonis, kasvab hästi, käputab, istudes hea tasakaal, süda-kopsud korras. Ühesõnaga terve poiss.
Kuna A oli eile valves ja ei saanud õigel päeval sünnipäevast osa võtta, siis küpsetasin poja 8. kuu täitumise puhul ühe kiire kohupiima koogi valmis. Väike sõber parasjagu magas, seepärast teda seekord fotolt ei leia...

8-kuune

Palju õnne minisünnipäeva puhul! Oled juba suur poiss. 

Paluks mulle ka tükike...

Vanaema juures vanaemaga

Täna proovis Inglipoiss selili ujumist, see ei meeldinud eriti. Sukeldumine ja saunatamine aga on juba palju meeldivamad tegevused.