Toetab Blogger.

2012/03/28

Õnnitlused issile

Eile, rahvusvahelisel teatripäeval, sai Inglipoisi issi jälle aasta vanemaks. ÕNNITLUSED! 

Kuna meie pojaga oleme taas haiged, siis oligi hea toas ettevalmistusi õhtuseks peolauaks teha. Kuna päevasangar soovis tordi asemel pannkooke, siis neid sai ka valmistatud.
Maasikamoosi ja vahukoorega
Hakkliha-hapukoore täidisega

Laupäeval lõikus pojakesel kolmas hammas. Kahte alumist kikut täiendab nüüd hambake ülemises reas. Väikeste sõrmedega otsitakse pidevalt uusi hambaid, võib vist eeldada, et varsti on taas lisa tulemas. Hambavalu ja nohu-köha on tekitanud isutust, väike Inglipoiss sööb ainult mõne lusikatäie püreesid, isegi magusamad toidud ei ahvatle teda. Kuna liigutakse palju ja kiiresti, siis mitmete asjaolude kokkulangemisel on väike põnn nüüd kõhnemaks muutunud. Mõned riideesemed, mis olid juba talle väikseks jäänud, mahuvad taas selga. Kuna poja vanemad on talvega veidike lisapolstrit kogunud, siis tuli peolauale midagi kergemat välja mõelda. Kõhupetteks sai tehtud üks köögiviljavaagen dipikastmetega-tadziki ja salsa paprika sees. 
Lisaks väiksed ahjus krõbedaks küpsetatud leivakesed. 





Piltidel olevad leivakesed saab aegsasti valmis teha. Juba eelmisel õhtul võib pitsi, lutipudeli korgi vms vormi abil leivad välja lõigata ning määrida (oliivi)õliga kokku ja lisada maitseained peale ( nt küüslaugupulbrit). Seejärel 220 C juures 5-10 min ahju ja krõbedad näksimispalad ongi valmis. Kaunistada saab toorjuustu, pasteedi või muu meelepärase kattega, tordipritsi abil jääb lõpptulemus ilusam.
Aknalaual kasvavad tomatitaimed, sibul, hernes ja purgis idanevad mungubade seemned. Kõik ikka selleks, et ka suvel saaks rohelist põske pista. (Lilledest on mu uus lemmik sinine hortensia, see on maailma ilusam lill. Mul on väike lootus see "kaunitar" endale kingiks saada. Kressid pole mu lemmikud, aga kuna need kasvavad edukalt ka varjulisemas kohas, siis on nad sobivad meie rõdul kasvatamiseks).
Kevadest on asi kaugel, veel pühapäeval oli paks lumi maas. Aknast välja vaadates näen ja kuulen masinaid tööd tegemas, nimelt ehitatakse meie akna alla lahkamise hoonet. "Tore!" Kopad alustavad tööd juba kell seitse hommikul ning mürinat jagub õhtuni välja. Lisaks plahvatused, millele eelnevad kohutavad sireenid-elu nagu võitlusväljal. (Siin õhitakse kaljusid, et siis mingi tunnel sinna alla ehitada).
Kui vanasti sai Eestist ikka vahel kohukesi või hapukoort kaasa toodud, siis nüüd pole enam selleks ka vajadust. Kohalikus supermarketis on müügil Eestis toodetud kohukesed, hapukoor, pelmeenid ja muud hõrgutised. A palvele, kartulisalatit ja pelmeene teha, oli lihtne vastu tulla, kogu materjal on nüüd poes kenasti olemas. Tsiteerides A-d, siis jäi ta sünnipäevaga rahule. Vähemalt kõht oli nii täis olnud, et ei jaksanud diivanil end liigutadagi. Lisaks soovitati mul oma restoran avada. Oh neid meelitajaid... Kuna õiget torti ma teha ei saanud, siis näpud sügelevad endiselt ja suur-suur rõõm on tõdeda, et juba järgmisel nädalal saangi käed jahuseks teha-Inglipoiss saab siis 9-kuuseks. Juhheii!!



Pojake oskab aitäh öelda, lisaks põristab armsalt r-i. Silmnähtav areng toimub iga päevaga, eriti verbaalses plaanis. Inglipoisile meeldib korrata vanemate poolt öeldud sõnu. Praegu on küll nagu väike käsn, kes kõik uue endasse kogub. Kirjutan seepärast kõigest segamini, sest asjad ununevad ja nagu elu on näidanud, siis hiljem jäävad üldse kirjutamata. Katsume siis terveks saada, et saaks jälle kohaliku eestlaste kogukonnaga ringi rallima minna. Pean tunnistama, et meie sotsiaalne elu on väga vilgas. Ei ole harvad juhused, kus läheme hommikul välja ja alles õhtul jõuame koju. Käime regulaarselt läbi väikse Trevori ja tema perega, samuti Miia ja tema emmega. Paar kuud vanema Valteriga läheme nädalavahetusel kohtuma, tema emmet me juba teame. Lisaks on lootust näha veel väikest Kasparit, kelle vanematega me hiljuti tuttavaks saime ning mitte nii regulaarseid kohtumisi on majanaabritest eestlaste või kellgi tuttava-tuttavatega. Plaanin minna kunstikursustele peagi ja sügisel õmbluskursustele. Pojakesega läheme sügisel ka muusikaringi, pidi tore olema. Sellised lood. Ciao!

3 comments:

Gerts ütles ...

Oi, milline uhke peolaud, küll A-l vedas ;)

Anni ütles ...

Palju õnne inglipoisi issile! Ma ei saa mainimata jätta, et peolaud näeb suurepärane välja, kõht hakkas kohe korisema.

Mina ütles ...

Õnnesoovid on edastatud. Täname!