Sinised uudised

Eile, 10. veebruaril (18+5 rasedusnädalal) käisin ultrahelis, looteanatoomia uuringul. Ämmaemand luges sõrmed-varbad kokku ning ütles iga kehaosa eraldi jälgides "erittäin hyvä." Pisikene tibu kaalus 270 grammi. Pikkust ei olnud võimalik mõõta, sest kõhuelanikul olid parasjagu käsil omad mängud (üks neist on nabanööriga mängimine) ja ega siis paigal ju ei püsita... Kuigi olen algusest peale teadnud, et meie perre on tulemas pisike džentelmen, kellega emme juba vaimusilmas kohvikutes koos käib, sain eile sellele kinnitust. Kas nüüd kinnitust, aga suurema tõenäosusega pidi siiski beebipoiss kõhus trallitama. Nägin 4D-ultraheli abil pisikest ka nö reaalajas ja pean tunnistama, et ta oli jahmatavalt sarnane oma ema ja isaga. Ega ma ei saanudki täpselt aru, kelle nägu ta siis rohkem oli. Ilusa portreefoto sain aga koju kaasa.

Esimesest ultraheliuuringust ning nõuandlakäikudest kirjutan pikemalt juba järgmistes postitustes. Eilsest veel... plaan oli ultrahelisse minna kalli abikaasaga, kes töötab samas haiglas, aga ta pidi samal ajal osalema erakorralisel operatsioonil. Kuigi viimase minutini vaatasin aknast välja ja lootsin sisimas näha ühte rohelisse riietunud kuju, ei olnud tal võimalik seekord töölt ära lipsata. See-eest õhtul tuiskas ta esimese asjana jope seljas, saapad jalas magamistuppa ja küsis naeratades:" Noh?". Mina muidugi kruvisin veel ootusi üles ja näitasin tulevasele issile portreefotot ja rääkisin uuringust; lasin tal veel arvata viimast korda sugu, aga ka tema sisetunne ütles õigesti ning õnnelikud olime lõpuks mõlemad. Kui ta oli lõpetanud õppimistuuri ja teinud väikse metsajooksu (-20 kraadiga) kodu lähedal olevas metsas, siis sõitsime autoga keskusesse tähistamaks siniseid uudiseid. Aasia köögi asutajatena polnud kahtlustki, et läheme China Mani. Mina valisin hõrgutise nimega "Malaysia," mis sisaldas pähklist panangkarrit, tomateid, annanassi, laimilehti, riisi ning broilerifileed. Kuna toit oli nii maitsev, siis ma ei jõudnud isegi jälgida, mida tulevane isa endale tellis. Hiljem läksime K-Citymarketisse beebiriideid uudistama ja tõdesime, et valik on kehva. Seejärel siirdusime koju filmiõhtule Charlie Chapliniga ning olgu öeldud, et täpiks i-l olid kaneelirullid sidruniteega ning mõnus seltskond.