Rasedusaegne toitumine

Internetist võib leida tuntud toitumisnõuande: söö lahjat, söö vähem suhkrut, söö mitmekesist toitu, ära söö liiga palju! Pean tunnistama, et mul ei ole vähimatki probleemi seda järgida, sest isu on mul rasedusega eriti väikseks jäänud ning kõht saab väga kiiresti täis, vahel pean end lausa sundima rohkem sööma. Olen kuulnud linnalegende rasedate veidratest isudest, kus inimesed on söönud liiva, kriiti, sütt ja muid ebatavalisi asju, ilmselt mineraalide puudusest. Samas on mõnedel rasedatel isu mingi kindla toidu järgi, ühed armastavad sokolaadi, teised ohtrates kogustes liha jne. Mind siiani see puudutanud ei ole, kui v.a. minu suur armastus kirsstomatite järgi. Vahel unistan, et mul oleks suur ämbritäis pisikesi magusaid kirsstomateid ja ma toituksingi ainult nendest.

Eile ujulast tulles küsis tulevane isa, et mis toidust ma hetkel unistan. Pidin tunnistama, et neelud käivad tema tehtud mungoa idudest salati järgi. Ta ütles imestades, et ta ei tea ühtegi inimest, kellele tegelikult meeldiks nn tervislik toit, aga mulle tõesti meeldib. Kui ma saan valida küpsiste või juurviljade vahel, siis valin mõtlemata viimased, kusjuures eriline juurvilja sõber pole ma kunagi olnud. Veel armastan ma beebiporgandeid, kokteilikurke, ploome, viinamarju, õunu ning liitrite viisi vett, õunateed või jõhvikamahla.
Kõik ei ole päris vaevusteta siiski läinud, nt. detsembris oli mul söögitoruplõetik, tugevad kõrvetised ning igasugune söömine oli raskendatud. Samuti pole ma pääsenud teravnenud lõhnatajust, iiveldusest ja oksendamisest, mis ei tee söömist just lihtsaks. Kuigi öeldakse, et oksendamine kaob peale esimest 3 kuud, siis minu puhul see paika ei ole pidanud. Kala-ja lihatooteid ei ole ma ka kuude viisi saanud süüa, sest ma oksendan need kohe välja. Püüan proteiine saada ubadest, hernestest, munast jms. Kuna piimatooted tekitasid samalaadseid probleeme, siis olin sunnitud neist ajutiselt loobuma, olen võtnud lisaks D-vitamiini ja kaltsiumi toidulisandeid. Hetkel saan juba valikuliselt piimatooteid tarbida, nt. maitsestamata jogurtit, mida segan toorsalatitesse. Panen siia enda lemmiksalati retsepti: ohtralt tomateid, sibulat, murulauku ning paar spl. konservherneid, mungoa-idusid (kellele meeldib, võib lisada ka konservsampinjone); eelnev tuleks segada väherasvase maitsestamata jogurtiga ning valmis see ongi.

Plaanid suveks on suured-teha rõdule miniaed, kuhu panna kasvama kirsstomatid, minipaprikad, amplimaasikaid ning maitserohelist. Kevadel võiks ka mungoad aknale idanema panna... Söömisest veel nii palju, et magusaisu on mul 100% kadunud, kuigi eriline magusalemb pole ma kunagi olnud. Koogid, küpsised, kommid jätavad mu täiesti külmaks. Ahjaa, vahel patustan minagi-mulle meeldivad friikartulid ja kerged pizzad, aga õnneks isu rämpstoidu järgi on väga harva, seega võin suures osas enda toitumisega rahul olla. Hemoglobiini ja suhkru tase veres on normis, seega hetkel muretsemiseks põhjust ei näe. Märtsis käin siiski medõe soovitusel toitumisterapeudi juures ära, et menüüd mitmekesistada ning saada uusi ideid, kuidas kaalus juurde võtta. Hetkel on minu kaaluiive väike olnud, ent kõht kasvab vaatamata sellele. Eile ujulas üks naine mainis, et mul olla nüüd viimase nädalaga nähtav kõht esile kerkinud. Ahjaa, juba paar nädalat on kõhuelanik endast märku andnud müksudega kõhus. Kui ma olen paar tundi söömata, siis ta annab endast tavaliselt märku või kui kuulan muusikat. Samuti mõjutab tema aktiivsust minu tundeelu. Kui olen rahulik, on ka tema rahulik ja vastupidi.