Esimene lumi

25. oktoobri õhtul hakkas lund sadama... :)

15-kuuse põnni oskused

Täna käisime nõuandlas vaktsiine saamas ja pojakest mõõtmas-kaalumas. Väike vägilane on 3 kuuga 5 cm kasvanud ja 500 g alla võtnud. Parameetrid on siis järgmised: 85,5 cm pikk ja 12 600 g raske.

Paneme siis kirja kõik uued ja vanad oskused, mida Inglipoiss antud ajahetkel teha oskab:

• palli visata ja veeretada, jalaga lüüa
• pliiatsit käes hoida ja sellega tõmmata pabrile jooni
• oskab öelda üksikuid sõnu: emme, issi, aitäh, tiss, issi tuli jne
• joosta kiiresti
• ronida ise toolile ja sealt alla; tooli abil uutesse kõrgustesse-söögilaud, aknalaud jms
• kikivarvul kõndida
• hüpata üles-alla, eriti pehmemal pinnasel
• saab öeldust  aru ja täidab ka lihtsamaid korraldusi
• proovib öelda sõnu järgi
• oskab lusikaga süüa ja joob kruusist
• oskab kujundeid õigetesse aukudesse panna, seda teeb küll jätkuvalt katsetamise teel, kuid see õnnestub juba väga hästi
• käib ise trepist ülesse-alla hoides kinni piiretest (emme muidugi turvab seljataga)
• oskab rõngaid toki otsa laduda ja klotse üksteise otsa asetada
• lüliteid põlema-kustu vajutada
• pliiti, televiisorit lülitada sisse
• külmkappi avada ja sealt vajadusel söögipoolist võtta
• ta-daa teha ja öelda
• pai teha

Oktoober 2012

Oktoobrikuu on olnud teguderohke: kiire visiit Eestisse,  mis kujunes poja haiguse tõttu veidi pikemaks, kohtumine teiste juulis-augustis 2011 sündinud lastega, vanatädi Ruthi sünnipäev, kohtumised Austraalias elava tädi Marja-Liisaga ning Itaalias elava Marikaga, nemad on emme sõbrannad. Soome tagasi jõudes läksime Rico issi sünnipäevale Turusse ning jõudsime ka üle pika-pika aja külastada sõber Trevorit, kes suvehakul perega Tanperest ära kolis.
 Kuna pojake on juba paar ööd maganud iseseisvalt oma võrevoodis, siis uute harjumuste juurutamine on röövinud minult pisut lisaenergiat ja seetõttu pikemalt aega kirjutamisele ei raiska. Ikka sama mõte-üks pilt räägib rohkem kui tuhat sõna...

Kadrioru lastemuuseumis Päiksebeebid 2011 kokkutulekul

Ristiema käis minuga mängimas

Sügispoiss on valmis Turusse sõiduks

25 kg varandust

Onu Aapo sünnal

Aasta tagasi polnud pooltki nii lõbus Ricoga mängida.
Nüüd aga jooksime ja peitsime end kardinate taha ning õppisime
dollareid rahakassasse laduma.

"Väiksed vanamehed." Inglipoiss sõber Trevoriga.

Kaks naerupalli

Ilusad hetked

Ilusaid hetki ei ole kunagi liiga palju. Mõnikord aga ei oska me neid üles leida. Jagan teiega ühte ilusat hetke, mis juhtus minuga eelmisel nädalal. Kuulsin rohmakat potsatust postiluugist, järjekordne posu reklaamlehti ja ajakirju oli uksepilust saabunud. Paberihunniku vahelt leidsin ka ühe meeldiva üllatuse-lillelise postkaardi ilma saatja aadressita. Imestasin endamisi, et kes mulle küll kaardi võis saata, pole ma ju meie aadressi eriti

kellelgi levitanud. Hakkasin postkaardi sisusse süvenema ja olin positiivses mõttes täiesti jahmunud. Ämmaemand, kes oli abistamas meid üle aasta tagasi pojakese sünni juures, otsustas tänada mind talle kingitud lille eest. Ämmaemanda sõnul oli lill õitsenud terve suve. Haldjat meenutav malbe ämmaemand soovis kogu perele ja pojale ilusaid hetki ja õnnelikku elu. Ta oletas, et beebist põnniks sirgunud noormees teeb juba oma esimesi samme, selles oli tal tuline õigus. Täpsustuseks võib öelda, et pojake teeb mõnusaid jooksusamme lausa. Maei tea siiani, kust ämmaemand minu aadressi sai, kuid selline armas kaart tegi küll südame soojaks. 

Paar päeva tagasi, hommikusi askeldusi köögis tehes märkasin imelisi päiksevarje aknaserval mänglemas. Kas pole ilus? 

Mõni hetk on elus ilusam kui teine

Mõni hetk on kohe väga-väga ilus

Vastu päikest vaatasid sa, silmad pilus

ja see oli - ilus.

/Jaan Tätte/

Kaos

Kui emme jääb natuke kauemaks voodisse tukastama...

Paberihunt. 27/09/2012

14-kuune

Kuu aega tagasi, kui pojake oli aasta ja kahekuune, käisime fotostuudios. Lähitulevikus lisandub veel vahvaid pilte siia :)

Ilusat sügist

Suvi on juba mõnda aega tagasi vaikselt minema hiilinud, täna algas aga ametlikult sügis. Kuigi paljude inimeste arvates on väljas külm, kole ja porine, siis mina nii ei arva. Minu arvates võib sügise ristida üheks võluvaimaks aastaajaks, sellist värvigammat ja värvide küllasust ei leia ühelgi teisel aastaajal. Ärge saage valesti aru, ma ei oota pikka talve ja tahaksin juba uuesti suve tagasi, kuid sügis on vaatamata sellele kihvt aastaaeg-eriliselt koloriitne. Väike sügistervitus üleval oleva laulu näol. Kes meie pulmas käisid, neile peaksid Laura, Erko tuttavad olema. Ja lisan mõned fotod ühest armsast sügispoisist ka siia. VÄRVIKAT SÜGIST KÕIGILE!

Liivakasti kuningas

Oma mugavas "tugitoolis"

Kiikumine on nii lahe

Ripsmed on peaaegu põskedeni

Uuteks seiklusteks valmis

Just seepärast mulle meeldib sügis

Punaste kübaratega daamid meie akna all

"Tahan tagasi liumäele"

Sellele seenele teeme üks-null

Väga maitsvad ja vitamiinirohked marjad

"Miks see aed nii kõrge peab olema?"

Sügis hoovis

Väike ajalooline moment ka-nimelt poolteist tundi enne sügise saabumist ehk siis eile hilisõhtul ületasin ma ennast päris märkimisväärselt. Nimelt jooksin oma elu esimesed 10 kilomeetrit, täpsemalt 10.3 km. Aega võttis see tund ja viis minutit, aga raske polnud, sest tempo oli väga rahulik. Kuna ma suusatada eriti ei armasta, siis püüan sügisega võidu talveni joosta. Kui lumi maha tuleb, siis vaatame ja peame plaanis, mis edasi saab. 

Sügisloos

Kuna 35 000. külastus ei ole enam kaugel, siis on nüüd õige aeg üks vahva sügisloos korraldada. Loosi läheb ajakiri KODU JA KÖÖK, septembrikuu number. Ajakiri on soomekeelne, kuid pildimaterjali abil saab ideid ammutada ka soome keelt mitte oskav inimene. Selles numbris on mitu lehekülge pühendatud ka Tallinna söögikohtade, majade jms kajastamisele. Kui Sa tunned, et tahaksid loosis osaleda, siis palun jäta kommentaariumisse enda nimi. Püsilugejaid ma juba tean. Kui oled natuke "võõram," siis ka e-mail, et teaksin, kuidas võidu korral Sinuga ühendust saada. Loosimine toimub laupäeval. Võitjaga võtan ise ühendust!

LOOSIMISTULEMUSED ON SELGUNUD! Pisike käeke tõmbas kolme loosisedeli hulgast esimesena välja Heili oma ja pistis selle ka kohe maitsmiseks suhu. Õnnitlused ajakirja uuele omanikule, kontakteerun Sinuga ise!

Fortuuna võidusedelit maitsmas

Palju õnne Heilile

Kontserdil

Laulame, mängime, kasvame koos...

Vahel tundub mulle, et kirjutan meie tegemistest iseendale ja Inglipoisile tuleviku tarbeks, kuid tuleb välja, et mõned püsilugejad on siiski täiesti olemas ning annavad endast täitsa häälekalt märku. Kuna minult juba küsiti, miks ma nii kaua kirjutanud pole, siis vabandan väga ja püüan kohe meie elamusterohke nädala kirja panna.

Eelmisel neljapäeval alustasime muskaris käimist ning kõige rohkem meeldis pojakesele trumme taguda, loomulikult kõigi teiste mängukaaslaste omasid ka, ning helesinise lina all, mida vanemad laste peade kohal kõigutasid, klassikalist muusikat kuulata. Muusikakooli maja on vana ja sellel on oma hing sees;  väga tore on kuulata, kuidas põrandad nagisevad ja kuskil kaugemas ruumis kostab ilusat viiulimängu. Kuigi muskari ülesehitus oligi ehk veidike aeglane, siis kokkuvõttes olid emotsioonid  positiivsed. 

Järgmisel päeval läksime emade-laste soome k. tundi, kus olid meile seltsiks sõber Trevor oma emmega, nende eestlastest naabrid ning mitu venelannat, kaks jaapanlannat, liibüalane, itaallanna ja veel "välismaalasi" oma lastega. Emmed lugesid tekste Tampere ajaloo kohta ning põnnid sõlmisid sõprust eri rahvuste vahel. Pausi ajal mängisime teises toas mänge ja poisid harjutasid pillimängu. 

Pühapäeval käisime Mia ja tema emme ning nende lastearstist sõbraga lõikuspeol ja laadal.

Rääkisime arstitädiga Inglipoisi kehva öise une teemal ja saime mõned head näpunäited. Ei tea, kas suurest väsimusest või päevasest vestlusest lastearstiga, sündis õhtul otsus lõpetada öine söötmine. Esimene öö oli raske, sest vanadest harjumustest on ju raske vabaneda, kuid Inglipoiss on kiire õppija ja järgmisel õhtul jäi juba nututa kenasti tuttu. Eks neid öiseid ärkamisi ikka on, kuid ta suudab pärast väikseid sahmimisi üsna kiiresti end uuesti unele sättida. Varahommikul joome kõrrega topsist piima ja siis saame edasi magada. Ma loodan, et varsti koidab aeg, mil pojake magab terve öö kordagi ärkamata... Oleme mõlemad puhanumad ja rõõmsamad nüüd. Kuigi esmaspäeva hommikul olime mõlemad pojakesega üsna kurnatud raskest võõrutusööst, siis ujumiskooli ei jätnud me vaatamata suurele väsimusele minemata. Hilinesime küll veidike, kuid võtsime basseinis viibitud ajast maksimumi. Pojake kukkus kohe sukelduma ja ikka 6 korda järjest, väike suplus ja siis jälle uuesti sukelduma. Sukeldub ta toolilt ise vette hüpates, basseini äärelt või kummist matilt püsti vette hüpates ning läbi tunneli käputades otse vette sulpsates. Viimane on muide eriline lemmik. Kõigist meie tegevustest ja käimistest meeldib vaieldamatult ujumine pojakesele kõige rohkem. Vette minnes läheb ta nägu naerule ja ta on siiralt väga-väga õnnelik. Eks väiksed vähikesed armastavadki ju vees mõnulemas käia. 

Ja selle nädala kõige võimam emotsioon oli minu jaoks täna, ühel lastele mõeldud kontserdil. Nimelt on Tamperes selline tore võimalus, et kodused lapsed saavad käia kord nädalas ühes vahvas majas teiste lastega mängimas, emmed saavad juttu ajada, lehti lugeda, kohvi juua või niisama olla.

Lastele on terve päeva jooksul organiseeritud erinevaid tegevusi, meie jõudsime kontserdi ajaks kohale ning üks tore pikkade juustega onu ja särav tädi laulsid ja mängisid pille, korraldasid mänge lastele ning lasid lastel trumme mängida. 

Täna loodi selle maja külastajate rekord, nimelt oli päeva jooksul üle 130 täiskasvanu ja lapse erinevaid tegevusi harrastamas käinud. Teistel päevadel on seal nn teemapäevad, teater, muusikaring, kunst, juhendatud väliretked. Neisse ringidesse tuleb eelnevalt registreerida ja tasuta on kodus viibival lapsel võimalik külastada neid 12 x kuus. Kogu personal on nii fantastiliselt loov, sõbralik, imeline... :) Kuna teisipäev on meil hetkel ainuke vaba argipäev, kus otseseid kohustusi pole, siis otsustasin kasutada võimalust ja liituda nende muusikaringiga ka. 

Ma pean tunnistama, et Tampere on linn, kus on väga hea elada. Siin on võimalusi nii suurtele, kui väikestele-kõigi peale on mõeldud. Lisaks rahulik, sõbralik, mõnus... Olen praeguse eluetappiga väga rahul. Ahjaa, kellel Tervis Pluss käib, siis oktoobris tasub hoolsamalt ajakirja lugeda, sest seal tuleb juttu ühest meie pereliikmest :) Ja Psühholoogia ajakirja kirjutan ka jõudumööda, sel kuul kakskeelsusest, peagi uued ja huvitavad teemad. 

Veidike meie tegemisi

Laupäeval juhtus meil väike "äpardus" ja käisime igaks juhuks esmaabis kontrollis. Kuna ohtu tervisele polnud ja pojake tundis ennast hästi, siis saime samal päeval koju tagasi.

Põnev tehnika.

Esmaspäeval käisime ujumiskoolis ning pojake sukeldus ESIMEST KORDA täiesti iseseisvalt. Istus basseini äärel paikneval lastetoolil, mina lugesin kolmeni ja tema sulpsatas end täitsa ise vette. Lisaks avastas ta enda jaoks kummist tunneli, mille pealt on mõnus käpuli otse vette sukelduda. Sinna taheti uuesti ja uuesti minna, kuigi tegelikult oli seal muid aktiviteete ka. Pärast ujumist, saunatamist ja dushi otsustas Inglipoiss end riietusruumi kappi ära peita. Ukse tõmbas ka enda järel kinni ja ei tahtnud kohe üldse kapist välja tulla.

Mis number kapis ma olen?

Täna käisime hambaravikabinetis kontrollis. Pojakesel on 8 hammast suus ja 4 põskhammast kohe tulemas. Soovitati 2 x päevas lastele mõeldud hambapastaga hambaid harjata, kingituseks anti ka uus hambahari kaasa. Pärast iga toidukorda tuleks anda ksülitoli-pastilli lapsele närida, et vältida kaariese tekkimist. Mahlad, koogid, kommid on "keelatud," sest need pole hammastele head. Püüame ettekirjutusi jälgida ja loodetavasti saab ta endale ilusad valged pärlikesed suhu.

Sööge pihlamarju ja nautige sügist!

Vanavanematele

Head vanavanemate päeva!