Ilusad hetked

Ilusaid hetki ei ole kunagi liiga palju. Mõnikord aga ei oska me neid üles leida. Jagan teiega ühte ilusat hetke, mis juhtus minuga eelmisel nädalal. Kuulsin rohmakat potsatust postiluugist, järjekordne posu reklaamlehti ja ajakirju oli uksepilust saabunud. Paberihunniku vahelt leidsin ka ühe meeldiva üllatuse-lillelise postkaardi ilma saatja aadressita. Imestasin endamisi, et kes mulle küll kaardi võis saata, pole ma ju meie aadressi eriti

kellelgi levitanud. Hakkasin postkaardi sisusse süvenema ja olin positiivses mõttes täiesti jahmunud. Ämmaemand, kes oli abistamas meid üle aasta tagasi pojakese sünni juures, otsustas tänada mind talle kingitud lille eest. Ämmaemanda sõnul oli lill õitsenud terve suve. Haldjat meenutav malbe ämmaemand soovis kogu perele ja pojale ilusaid hetki ja õnnelikku elu. Ta oletas, et beebist põnniks sirgunud noormees teeb juba oma esimesi samme, selles oli tal tuline õigus. Täpsustuseks võib öelda, et pojake teeb mõnusaid jooksusamme lausa. Maei tea siiani, kust ämmaemand minu aadressi sai, kuid selline armas kaart tegi küll südame soojaks. 

Paar päeva tagasi, hommikusi askeldusi köögis tehes märkasin imelisi päiksevarje aknaserval mänglemas. Kas pole ilus? 

Mõni hetk on elus ilusam kui teine

Mõni hetk on kohe väga-väga ilus

Vastu päikest vaatasid sa, silmad pilus

ja see oli - ilus.

/Jaan Tätte/