11-kuune

Viimane minisünnipäev. Juba kuu aja pärast on pojake üheaastane. Palju-palju õnne päevasangarile!
Hommikul võtsime külalisi vastu ja õhtupoole käisime teiste juuli-augustikuu beebidega piknikul ning hiljem mängutoas. Mängulusti jagus tundideks, emmedel oli ka väga lõbus. Õhtuks jõudsime koju-väsinud, aga õnnelikud!

Laps ja loodus

Meil on seljataga sõit rongi ja laevaga, vapper Inglipoiss tuli vanaemale külla.

Maitseelamused

Loodushuviline

Viime sireleid tuppa ka!

Väike öökullike

Suvitajad

Kodu lähedal järve ääres. Suvi on käes. Täna oli nt 25 C sooja.

Suvi on käes

Emadepäev

Minu esimene emadepäev emana ongi käes. Lipud lehvivad väljas, poed on suletud... inimesed tunglevad bensiinijaama poekeses lihaleti ääres, et grillimise varustust osta. Meie käisime välikohvikus istumas ja päikest võtmas, hiljem kinnitas tubli issi turvatooli autosse. Inglipoiss on juba nii suur, et turvahäll hakkab väikseks jääma. Tordi sõime juba eile õhtul ära, täna lubati pannkooke lahkelt teha, jään magusaid suutäisi ootama. Sain telefonis ka oma ema ja vanaema õnnitletud; süda on rahul, et sain "omadega" suhelda. Ema olla on tore, eriti veel nii armsa pojakese ema...
Pole pikalt kirjutada jõudnud, sest oleme 2 nädalat haiged olnud. Inglipoisil on nüüd 8 hammast suus, 4 üleval ja 4 all ning kohe-kohe on veel 2 ülesse lisandumas. Varsti saame rääkida juba 10st hambast. Ilusad väiksed pärlikesed reas. Pojake kõnnib tugede najal, olgu selleks sein, laud, diivan, uks, misiganes. Pillimees on ta ka kõva, ksülofonil mängitakse selliseid aariaid, et ohh-ohh-oo. Trumme pole vajagi, iga siledam pind sobib tagumiseks. Naabrid ilmselt pisikese trummari harjutustest vaimustuses pole, aga kes ei harjuta, see ju meistriks ei saa. Lemmik "trumm" on pesukauss, aga ka tamburiinid ja kuljused asjavad asja ära.
Oleme nn unekooli ka juba mõned päevad teinud. Eesmärgiks lapse iseseisev magamine oma voodis. 75% kordadest õnnestub see üna kenasti ja valatult, kuid keskööl ei saa me ühegi väega teda uuesti magama ja siis maandub lõpuks ikka emme kaissu. Vähemalt mingi progress on toimunud.
Plaanime juunis pojaga kahekesi Eestisse tulla ja programm on tihe. Ees ootab kokkutulek teiste juulis sündinud beebidega Pärnus, lisaks paar sünnipäeva ja üks lõpupidu. Juulis-augustis ehk õnnestub tasapisi kõik sõbrad, tuttavad, sugulased ära tervitada... anname endast parima, sest siis saame ehk issi ka autoga kampa, nii on lihtsam liikuda ringi.
Ahjaa, kõigile emadele head emadepäeva!

10-kuune

10 kuuga olen näinud juba nii mõndagi...

Paluks mulle ka üks amps!

Tegemistest

Meist ei ole juba mõnda aega midagi kuulda olnud, sest minu läpakas otsustas otsad anda. Loodetavasti saame arvuti korda ja kogu pildimaterjali Inglipoisist kätte, viimane on minu jaoks kõige tähtsam. Olen pildistanud pojakest endiselt, lihtsalt hetkel puudub võimalus piltide arvutisse tõmbamiseks. Tulevikus parandan selle vea ja kõik olulisemad sündmused saavad ka fotolugude näol blogis esindatud.

Mis siis vahepeal toimunud on? Kõige olulisemaks uueks oskuseks pean pojakese kõndimist. Paar päeva tagasi, neljapäeval nimelt, käisime sõber Trevoril külas ning Inglipoiss katsetas sõbra käimistuge. Sellega vuhiseti ühest toast teise, hiljem proovis Trevori emme Inglipoissi kätest toetada ja sellele järgnes samuti toetatud kõndimine. Varem tegi pojake üksikuid samme toe najal, nüüd liigutakse juba oskuslikult ringi. Kodus toimub põhiline kõndimine mööda diivani ääri. Ma usun, et ega ma vast väga ei eksi, kui arvan poega kõndima hakkavat esimeseks sünnipäevaks. Elame-näeme...

Kui varem osati end püsti tõmmata, aga tagasi laskumine nii libedalt ei läinud, siis nüüd on juba mõnda aega ka see selge. Pojake armastab elektripliidi juurde turnida ja nuppe keerata. Samuti pakuvad talle huvi aknalauad, hernepott on juba kaks korda tõmmatud alla. Ka emme läpakas on huvitav masin, shift klahv tõmmati nagu naksti küljest ära. Ja rumal emme ei osanudki seda tagasi panna...

Pojake küünitab ka lülitite järgi, et tulesid kustutada, kuid umbes 5 cm jääb veel puudu. Üle 3 nädala tagasi oli põnn 77 cm pikk, kuid minu terav silm ütleb, et tänaseks on ca 80 cm täis, no 79 kindlasti. Juukseid kasvab mühinal ja heledad udusulekesed peas kipuvad kergelt lokki minema. See oli küll ilmselge liialdus, aga korralikult lainesse lähevad nad küll... Hambaid on pojal lõikunud 6, 2 all ja 4 üleval, kuid neid on lisandumas veel.

Sõnavarast öeldakse issi, emme, aitäh, tädi, äiti (soome k ema), õue jpm. Oleme käinud ka korra kiikumas, hetkel jään vastuse võlgu, kas see meeldis pojale või mitte. Ta hoidis oma emotsioonid vaos, kuid suuremana kindlasti hakkab kiikumine ka meeldima.

Mängida meeldib pallidega, muusikainstrumentidega, trummi pealispind löödi juba katki. Ksülofon on uus lemmik...

Hetkel on Inglipoiss haige, seetõttu pole me õue saanud. Ilmad on ilusad ja soojad, 10-15 soojakraadi.

Ilusat volbritralli!!

Kevad käes

Esimesed lumikellukesed

Kevadkuulutajad

Piknik pingil

Sinine on selle kevade värv

Issiga on alati nii lõbus

Family

Vanatädiga on nii tore hullata

Öökullid või hoopis kosmonaudid?

Vanaemaga kevadlilli korjamas

Summ-summ-summ-summ lendab mesimumm

Juuksuris kohtusime tädi Kairega

Pühad

Head teist ülestõusmispüha! 
Kuna oleme pidevalt liikumises, siis arvuti taha väga ei jõuagi. Koos pojaga oleme 10 päevaga läbinud üle 84 kilomeetri, tema vankris ja mina teda lükates. Kokku on kärutatud umbes 18 tundi. Kaloreid on põletatud umbes 10 hamburgeri jagu. Kahel viimasel päeval õnnestus kogu perega kärurallile minna, nimelt kodu lähedal on fantastilised spordirajad, järve ääres, metsade vahel, sekka mõnusaid mägiseid tõuse. Rajad tuli järgi vaadata, et lume sulades sinna jooksma minna saaks.Mõned pildid kevad-talvisest linnast ja pühadest.

9-kuune

(Uksekell). Külalised, kus te nii kaua olite?

9-kuune

PALJU-PALJU ÕNNE!

Lumine kevad

Ilmataat otsustas taas veidike trikitada. Kui märtsi lõpus võis näha juba kevadet tervitamas, siis naljakuu algas pakase, lume ja miinuskraadidega. Lund on siiani palju... 

Märtsi viimane päev

Blogi peakangelasel on nüüd tervelt kuus hammast suus, kaks all ja neli üleval. Suurem hambasadu paistab veel olevat ees. 
Kui vahepeal kuulis kodus ainult issi-issi kostumas, siis nüüd on poja lemmiksõnaks aitäh. 
Püsti aetakse end ka sileda seina najal, muudest kohtadest rääkimata. Ka esimesi samme tehakse tugede najal. Väike sportlane on koguni nii andekas, et seisab ühe käe abil püsti ja teise sirutab võidukalt üles. Samal ajal põristab ja puristab rahulolev naeratus suul. 
Ka 9. kuu mõõtmised-kaalumised sai nõuandlas tehtud, pojake on juba 77 cm pikk. Järgmine kord läheme ennast terviseõele näitama alles esimesel sünnipäeval, siis tehakse ka mõned vaktsiinid.

Lumi tuli taas

Aprill on käes

Selline kevad on siis rõdul...

Õnnitlused issile

Eile, rahvusvahelisel teatripäeval, sai Inglipoisi issi jälle aasta vanemaks. ÕNNITLUSED! 

Kuna meie pojaga oleme taas haiged, siis oligi hea toas ettevalmistusi õhtuseks peolauaks teha. Kuna päevasangar soovis tordi asemel pannkooke, siis neid sai ka valmistatud.

Maasikamoosi ja vahukoorega

Hakkliha-hapukoore täidisega

Laupäeval lõikus pojakesel kolmas hammas. Kahte alumist kikut täiendab nüüd hambake ülemises reas. Väikeste sõrmedega otsitakse pidevalt uusi hambaid, võib vist eeldada, et varsti on taas lisa tulemas. Hambavalu ja nohu-köha on tekitanud isutust, väike Inglipoiss sööb ainult mõne lusikatäie püreesid, isegi magusamad toidud ei ahvatle teda. Kuna liigutakse palju ja kiiresti, siis mitmete asjaolude kokkulangemisel on väike põnn nüüd kõhnemaks muutunud. Mõned riideesemed, mis olid juba talle väikseks jäänud, mahuvad taas selga. Kuna poja vanemad on talvega veidike lisapolstrit kogunud, siis tuli peolauale midagi kergemat välja mõelda. Kõhupetteks sai tehtud üks köögiviljavaagen dipikastmetega-tadziki ja salsa paprika sees. 

Lisaks väiksed ahjus krõbedaks küpsetatud leivakesed. 

Piltidel olevad leivakesed saab aegsasti valmis teha. Juba eelmisel õhtul võib pitsi, lutipudeli korgi vms vormi abil leivad välja lõigata ning määrida (oliivi)õliga kokku ja lisada maitseained peale ( nt küüslaugupulbrit). Seejärel 220 C juures 5-10 min ahju ja krõbedad näksimispalad ongi valmis. Kaunistada saab toorjuustu, pasteedi või muu meelepärase kattega, tordipritsi abil jääb lõpptulemus ilusam.
Aknalaual kasvavad tomatitaimed, sibul, hernes ja purgis idanevad mungubade seemned. Kõik ikka selleks, et ka suvel saaks rohelist põske pista. (Lilledest on mu uus lemmik sinine hortensia, see on maailma ilusam lill. Mul on väike lootus see "kaunitar" endale kingiks saada. Kressid pole mu lemmikud, aga kuna need kasvavad edukalt ka varjulisemas kohas, siis on nad sobivad meie rõdul kasvatamiseks).
Kevadest on asi kaugel, veel pühapäeval oli paks lumi maas. Aknast välja vaadates näen ja kuulen masinaid tööd tegemas, nimelt ehitatakse meie akna alla lahkamise hoonet. "Tore!" Kopad alustavad tööd juba kell seitse hommikul ning mürinat jagub õhtuni välja. Lisaks plahvatused, millele eelnevad kohutavad sireenid-elu nagu võitlusväljal. (Siin õhitakse kaljusid, et siis mingi tunnel sinna alla ehitada).
Kui vanasti sai Eestist ikka vahel kohukesi või hapukoort kaasa toodud, siis nüüd pole enam selleks ka vajadust. Kohalikus supermarketis on müügil Eestis toodetud kohukesed, hapukoor, pelmeenid ja muud hõrgutised. A palvele, kartulisalatit ja pelmeene teha, oli lihtne vastu tulla, kogu materjal on nüüd poes kenasti olemas. Tsiteerides A-d, siis jäi ta sünnipäevaga rahule. Vähemalt kõht oli nii täis olnud, et ei jaksanud diivanil end liigutadagi. Lisaks soovitati mul oma restoran avada. Oh neid meelitajaid... Kuna õiget torti ma teha ei saanud, siis näpud sügelevad endiselt ja suur-suur rõõm on tõdeda, et juba järgmisel nädalal saangi käed jahuseks teha-Inglipoiss saab siis 9-kuuseks. Juhheii!!



Pojake oskab aitäh öelda, lisaks põristab armsalt r-i. Silmnähtav areng toimub iga päevaga, eriti verbaalses plaanis. Inglipoisile meeldib korrata vanemate poolt öeldud sõnu. Praegu on küll nagu väike käsn, kes kõik uue endasse kogub. Kirjutan seepärast kõigest segamini, sest asjad ununevad ja nagu elu on näidanud, siis hiljem jäävad üldse kirjutamata. Katsume siis terveks saada, et saaks jälle kohaliku eestlaste kogukonnaga ringi rallima minna. Pean tunnistama, et meie sotsiaalne elu on väga vilgas. Ei ole harvad juhused, kus läheme hommikul välja ja alles õhtul jõuame koju. Käime regulaarselt läbi väikse Trevori ja tema perega, samuti Miia ja tema emmega. Paar kuud vanema Valteriga läheme nädalavahetusel kohtuma, tema emmet me juba teame. Lisaks on lootust näha veel väikest Kasparit, kelle vanematega me hiljuti tuttavaks saime ning mitte nii regulaarseid kohtumisi on majanaabritest eestlaste või kellgi tuttava-tuttavatega. Plaanin minna kunstikursustele peagi ja sügisel õmbluskursustele. Pojakesega läheme sügisel ka muusikaringi, pidi tore olema. Sellised lood. Ciao!

Vanaemale