Mängime ja kasvame koos

 Jaanuarikuus lõbustas Inglipoiss end mängutoas ja käis pallimeres ujumas. Pojal on suus kaks hammast ja kohe-kohe on lisandumas veel kaks. Kaua sa ikka jaksad neid püreesid lutsutada, oleks aeg juba hambad käiku lasta ja korralikult sööma hakata. Söömisega on kõik väga hästi, süüakse emme valmistatud köögiviljapüreesid või kartulipüreed, lisaks liha-või kalapüree. Neid on muideks imelihtne valmistada, kui kodus blender või saumikser olemas on. Hommikusöögiks naudib noormees putru marja-või puuviljapüreega. Väike sõber kasvab mühinal, mille kohta saime kinnitust poes söögitooli ostmas käies. Toolide max. kaalupiir on 15 kg, meie pojake on juba praegu 10 kg. Kaalu ja pikkuse poolest aastase kuti mõõtudega. Roomatakse endiselt tagurpidi ringi, istutakse üsna kenasti toe najal, samuti ka seistakse. Inglipoiss on väga liikuv ja aktiivne noormees, üksi lakke vaadata tema ju ei taha. Talle meeldib vaheldus ja uued kohad, sündmused, tegevused... Otsustasime juba ära, et kui issi puhkuseplaanid selgemad on, siis läheme kõik koos reisima. Vapper sell on alati uuteks seiklusteks valmis. Kui te küsite, millega võiks Inglipoiss tulevikus tegeleda, siis pakuksin välja: trummide mängimisega, ratsutamisega ja ooperilauluga. Praegu meeldib väga asju taguda ja trummid on suured lemmikud, emme-issi seljas hakkab ise ratsutama, eks me ujumiskoolis saime maitse suhu-seal on ka hobusega kappamise harjutused, millest ei saa kunagi küll... Ja missugused registrid kodus kõlavad, kui noormees suu avab-ohhooo... Sibeliuse Akadeemia on vist küll järgmine peatuspaik. Kuna väljas on väga-väga külm, siis oleme tubased ja naudime aknast ilusaid vaateid. Avastasin enda jaoks jäälilled, taas üks kaunis looduseime...

Väsinud päevatööst...

Mis järgmiseks? :)

Ma oskan ujuda ka...

Tom & Jerry multikas on äge

Emps, mis poseerid seal?

Pilvepiiril

Vaatame issiga dok.filmi. Pult on mu lemmikmänguasi.

Jälle sai nalja...

Jäälilled hakkasid aknal kasvama...

Talv

Kui väljas on üle 16 kraadi külma, issi on öövalvest tulnud ja tahab magada ning Inglipoisi kõige magusam uni on õues värske õhu käes, siis ei jäägi muud üle, kui minna õue karget talveilma trotsima. Esialgsest tunnist sai 2,5 tundi, sest sõbral jagus und kauemaks. Tema oleks edasi maganud, aga minul tahtsid sõrmed otsast ära kukkuda. Sain mõned ilusad talvepildid...

Loosimisest. NANid saadaval.

Tahaks vana loosimise teema lukku panna, aga no ei õnnestu. NAN1 rpa võitnud inimene palus auhinna edasi anda mõnele teisele perele, kellele konkreetne valmispiim võiks sobida. Nende lapsele NAN1 ei sobinud.
Siit ka minu küsimus: kas leidub siin beebisid (0-6 kuud), kes tarbivad NAN1-e ja sooviks kolme paki (200 ml tk) uueks omanikuks saada? Kui mu mälu mind ei peta, siis kuupäev kukub märtsis ehk hea oleks tooted tarvitada veebruari jooksul ära. Nanid asuvad Tallinnas ja järgi peab neile ise tulema (kesklinn, kadriorg või Kristiine piirk.). Kellel huvi, siis jätke oma e-mail kommentaariumisse. Kui soovijaid on rohkem kui 3, siis teeme loosi.

Esmaspäevast esmaspäevani

Kuna elu on kiire ja aega kirjutamiseks napib, siis püüan lähtuda seekord ütlusest-üks pilt räägib rohkem kui tuhat sõna. Tahaks väga kirjutada ning püüan sedagi lähitulevikus teha. Paari sõnaga meie tegemistest nädala vältel. Eelmisel nädalal kohtusime poja mägukaaslase Trevori ja tema emmega mitmeid kordi. Poisid tutvusid muusikainstrumentidega ning emmed elasid väikestele bändimeestele innuga kaasa. Teisel korral sai poistele tutvustatud numbrite maailma-arvelauda oli päris tore näppude vahel keerutada ning tähtsamad kujundid said ka järgi maitstud, ehk jäi mõni meeldegi: kollane kolmnurk, sinine ristkülik, roheline ring, punane kuusnurk jne. Poisid olid usinad uute asjade õppimisel. Märkimisväärne hulk kilomeetreid sai kargete ilmadega läbi kõnnitud, õues on ju poistel uni magusam ja emmed saavad ka end veidi liigutada. Suur rõõm on meeldivate inimestéga suhelda-Trevoril on kihvtid vanemad. Kolmapäeval käisime esimest korda uues kodukohas nõuandlas. Terviseõde oli väga tore ja arvas, et praegu ´võib pojake kaisus edasi magada ja öösiti võib süüa ka, kui isu ja soovi on. Inglipoisil on kaks hammast suus, liigub erinevat moodi ja on üldse üks tubli ja asjalik poiss. Verbaalselt on ka eakaaslastest oma arenguga ees. Pikkust oli 72 cm ja kaal 10 kg. Ńagu eelnevalt mainisin, siis tavapärane temperatuur on -16 kraadi ringis. Olen tubli olnud ja iga päev paar tundi väljas olnud. Pole kehva ilma, vaid laiskus. Kuna üksi kärutada on igav, siis olen võtnud fotokaamera kaasa ja püüdnud talviseid hetki tabada-loodus on võrratu. Eile käisime sõber Trevori 6. kuu sünnipäeval ja saime head kooki ja mõnusat seltskonda nautida.  Tore on see, et poisid on nii kenasti sõbranenud. Algul ajasid üksteist nutma, nüüd naerma. Ja täna hommikul oli meil esimene põnniujumine, sest beebiujumisse me kohta ei saanud. Teised põnnid olid umbes aastased, kõige noorem oli 9-kuune Nigeeria juurtega Selma, kuid väliselt küll mingit vahet polnud-olid lapsed pikkuselt, kaalult enam-vähem ühte masti. Meie rühmas on 9 liiget ja kogu värk alates imelisest majast, lõpetades fantastilise treeneri ja teiste emadega on viimase peal. Algul hakkas pojake küll nutma ja pärast paari tiiru vees ja veeleludega tutvumist otsustasime lahkuda, kuid treener soovitas sooja dushi võtta ja saunas veidike end soojendada ning seejärel naasta. Täna oli vesi erakordselt külm, vist alla 30 C, paljud emad olid pahased. Teisel katsel oli veel veidike jorramist, kuid tasapisi harjuti vee ja teiste põnnidega ning lõpuks ei tahetud veest välja tulla. Lapsele meeldis hobuse-harjutus, kus ema jalgade vahele pandi kummist spagett ja laps sinna vahele istuma ning siis kihutati mööda vett ringi ja öeldi kappadi-kappadi-kappadi... Hiljem olid hoogsad mängud ja lõpulaulud, muusikaringi pole vaja minnagi, kaks ühes. Väga positiivne kogemus ja ühe beebi vanaema oli meile abiks. Üksi on veidike raske toimetada seal, ennast pesta, lapsega toimetada jne. Nonii... praegu ciao!

Poisid mänguhoos (Kollaaz moonutab veidi peakujusid)

Sõbra sünnipäeval

Issi arvas, et täpselt tema koopia



Naerulind.



Täna pool aastat tagasi sündis sõber Trevor.

2012

Ei ole vist veel hilja "head uut" soovida? 

Algas 2012 meil sekeldustega, kuid loodame 

järgnevatelt päevadelt siiski palju rahu, rõõmu, headust....

Kõigile suurtele ja väikestele sõpradele soovime ILUSAT 2012. AASTAT!

Ikka tervist, armastust, tööd, leiba ja häid inimesi lähedale...

Mis teoksil?

• 7. jaanuaril lõikus esimene hammas ära.
• Roomamine tagurpidi on selge
• Juuksed kasvavad mühinal, saab punkari soengut teha
• Inglipoiss valmistub ooperikoori katseteks. Rääkimise ja laulmise vahepealset häälitsemist tehakse väga kõrgetest registrites.
• Osatakse üsna hästi istuda. Olude sunnil, väljas söömas käies, panime poja mitte reguleeritava seljatoega söömistooli ja püsis ta seal kenasti.
• Seisab umbes 20 sek ilma emme-issi abita tugede najal püsti.
• Toidulaud on rikkalik. Poja on proovinud suurema osa puu-ja köögivilju, marju ära. Kõrvits ja melon uued lemmikd. Tükike mikrouuni ja püree valmis.
• Beebiujumises on koht olemas. Alustame esmaspäeval. Eelmises elukohas meil beebiujumine väga ei sujunud, aga rühm oli ka liiga suur.
• Oleme uues kohas end vaikselt sisse seadnud. Minu vaimustus väärib varsti ilmselt juba teiste naeru, aga siin on veel lahedam... Okei, naabrid olid meil Mikkelis parimad, aga linn ise on ikka suurem ja võimalusterohkem siin. Palju eestlasi ka seltsiks.
• Talv on käes. Lund on nii palju, et lumekoristamise masinad alustavad tööd juba varavalges. Ehk liigagi vara, tahaks ju magada. Eile oli -16 C, brrr...
• 10 kg piir on ületatud. Pojakese tassimine on paras jõutrenn.
• Uuel aastal on mul vaja 6 kg kergemaks saada. On kellelgi ideid, kuidas?
• Vanaema oli aastavahetusel meil külas. Järgmisel korral viime ta Ideaparki, seal jagub lõbu kogu päevaks. Tegemist on ühe suurima kaubanduskeskusega riigis, oli võimas tõesti.
• Panen paar ilusat fotot, mis ma eile aknast tegin. Tegelikult 31.-l sai ka paar karget klõpsu tehtud, panen need ka siia. Silmailuks.

Vaade aknast-lumemarjad pastelse
taeva taustal. -16 C, brrrrrr. 8.01.12.

Vanaema Inglipoisiga rallimas. Taamal kohalik teater.

Lumi-lumi-lumi tuli-tuli-tuli. 8.01.12

Inglipoisi vanaema olla aasta viimasel päeval
kolme kitse parkimisplatsil näinud. Esialgu küsisin, et kas
ta magas ikka öösel piisavalt, ent hiljem uurima minnes
nägime kitsejälgi oma silmaga.

Eelmise aasta viimasel päeval koduradadel.

Koloriitne aastalõpp

Looduslikud püramiidid

Glasperlenspiel? 

Tahaks öelda, et raiusin kivisse head soovid uueks aastaks, aga tegelikult kraapisin meie
poja nime kaljule. 

Roomamine ja käputamine

Nii mõneski inimeses tekitavad sõnad roomamine ja käputamine segadust. Toome asjadesse selgust ning seletame need kaks lihtsat asja lahti. 

Roomamine on liikumine jäsemete abil kõhuli lamades. Tavaliselt on see lapse esimene liikumisviis, kuni ta õpib käputama ja hiljem kõndima.

Beebi õpib roomama umbes kuue kuu vanuselt. Ta tõmbab ennast edasi käte ja jalgade abil, hoides kõhtu maa ligi.

Roomamise üks eesmärke on liikuda märkamatult, nt. sõjaväes või kaitsejõududes.

Roomavad sõdurid teises maailmasõjas

Käputav laps

Käputamine on liikumine käte ja põlvede abil. Väikelapsed siirduvad sageli roomamiselt edasi käputamisele, pärast mida nad õpivad kõndima. Käputamise liikumiskiirus on roomamisest kiirem.

Beebi õpib käputama umbes kaheksa kuu vanuselt. See etapp kestab mitu kuud, kuni laps õpib püsti seisma ja kõndima kõigepealt toe najal ja siis oma jõududega.

Käputamine võib olla hoogne ja see arendab käte, jalgade ja selja lihaseid. Nii valmistatakse ette keha kõndimise jaoks.  Käputamise õppimine on seotud inimese tasakaalutaju arenguga. Tasakaalutaju areneb ka siis, kui inimene õpib kõndima.

Kõik imikud ei käputa üldse mitte, vaid siirduvad näiteks roomamiselt kõndimisele.

Allikad:

Morris, D.: Vauva. Kustannusosakeyhtiö Tammi 2008. lk. 63

Morris, D.: Vauva. Kustannusosakeyhtiö Tammi 2008. lk. 76

Fotod: Wikipedia

Pool aastat seljataga

Hommikul arvutit avades ootas meid vahva üllatus. Emily ema oli pojakese 6-kuuseks saamise puhul vahva õnnitluskollaazi kokku pannud. Aitäh! Panen kauni pildiseeria ka siia.

Kuna Inglipoiss roomab nüüd tagurpidi mööda tube ringi, siis läheb põhiline aeg tema turvamiseks, valvamiseks. Ärge siis pahandage, kui blogis juttu veidike vähem on...

Kaks sinisilma

6 kuud rõõmu

Sõbrasuhteid sõlmimas

PALJU-PALJU ÕNNE KALLIS POEG! OLED MEIE JAOKS KULLAST KALLIM...

Ilusat aastavahetust

Mänguhoos

Õnneseen

Katame lauda.

Jõulud olid

Jõulupühad on tänaseks peetud ning minimaalse ajaga maksimaalselt palju inimesi külastatud. Reis kodumaal oli toredamast toredam, kirjutan millalgi pikemalt. Hetkel mõned fotod Inglipoisi esimestest jõuludest. Ahjaa, väike sõber ütleb teadlikult emme ja kutsub ainult mind nii. Hambad on ka kohe tulemas... ai-ai öeldakse ja näpp pistetakse suhu.

Tädi Ruthi valmistatud taignast tulid parimad piparkoogid

Jõulutuled säragu igas majas...

Vanatädi juures Roberti autoga mängimas

Issi ja Martaga

Kaks särasilma

Teisel jõulupühal Arabellal külas

Magan ainult süles. 

Onu hüpitab ja mängib alati minuga

Olnust

Suurt elevust tekitanud fotovõistlus on seljataga ning meie saadetud foto väiksest jõulumehest kogus peaagu 100 häält. Võitu seekord ei tulnud, kuid märkimisväärne hulk inimesi avaldas meile toetust ja siinkohal suur-suur aitäh teile!
Mulle on mitmeid kirju tulnud küsimusega, kuidas Inglipoisi tervisega lood on. Ma ei tahtnud sel teemal varem kirjutada, sest viimane lastearsti visiit leidis aset alles eile. Piimaallergiat pojal ilmselt ei ole, kuigi teste pole tehtud, siis minu tähelepanekud piimavabalt dieedilt julgesid arvata, et erinevus piimatooteid tarbides ei olnud märkimisväärne. Kuna mitmed haigusnähud (sh. oksendamine) ei leevendunud, siis jäeti see diagnoos kõrvale. Järgmisena määrati meile üks ravim, mida paar nädalat ka võtsime ning pärast seda oli meil hoopis rõõmsam, rahulikum ja vähem oksendav laps. Mingi tõsise haigusega tegu pole, kerge refluks, mis lapse kasvades tõenäoliselt möödub. Võtame veel mõnda aega rohtu ja siis lubati juba Inglipoisi issil ravi jätkamise vajalikkuse üle otsustada. Eile võttis meid vastu peaarst isiklikult, usaldame täielikult kogemustega professionaali ning järgime edaspidi tema soovitusi. Sinna alla kuuluvad järgmised asjad: võiksin lapsele tihedamini ja rohkem tahket toitu anda (umbes nagu ma siin kirjutasin), öised söömised lõpetada või viia miinimumini (mitte üle 2 korra öösel), söömiste vahed hoida pikemad, harjutada last kõhuli magama, hoida last ärkvel olles kõhuli, kõhuli, kõhuli. Ja et kõigi uni oleks sügavam ja pikem, siis Inglipoiss oma voodisse magama. Seda ma küll ei tea, kuidas see õnnestub, aga arstionu oli konkreetne ja eks me uues kodus hakkame proovima. Pärast visiiti läksime kõrvalosakonda Tuulat külastama, oli meil väike kohtumine eelnevalt kokkulepitud. Temalt sain kinnitust tõsiasjale, et arstionu oli kahtlaselt tuttav-tegemist on tema sõbranna mehega, kes käib koos ülejäänud seltskonnaga õhtuti haigla ujulas trennis. Tuula tegi nalja, et ma olen ju konkreetset arsti ainult ujumispükstes näinud, seepärast ei tundnudki kitlis ära. Sain veel teada, et peaarstil on mitu last ja trobikond pisikesi lapselapsi, seetõttu on mees pisikeste tegelaste eluga ka praegu hästi kursis ja  teda võib usaldada küll. Rääkisin kodus A-le ka kõik üle ja seekord oli ta esimest korda räägituga rahul. Ütles, et see on juba arsti jutt, ehhee... Varem sattusime korduvalt alles õppiva arsti hoole alla, kes oli ehk natuke ebakindel, aga pojakesele meeldis ta see-eest väga. Tegemist oli ju kauni noore daamiga, kellega kohtuti juba 3-päevasena, mil noor arst elus esimest korda BCG-vaktsiini tegi.
Inglipoisi suur fänn Tuula kutsus meid oma tööruumi, mis oli 3-4x suurem arstide omast. Olin heas mõttes hämmingus, mis tehnika seal oli-mikrofoniga pult jms asjad. Olen ju Eestis ühe suurima haigla psühhiaatria osak. praktikal olnud ning sealsel kõneterapeudil küll midagi sellist vastu polnud panna. Mõtlesin, et väga kihvt oleks näha Tuulat töötamas, märkimisväärne huvi tekkis kohe igasuguste kõnehäirete jms vastu. Kui esimene ohhooo-vaimustus suurest kabinetist mööda sai, ulatati meile väike kingitus. Pakis oli mitmeid vahvaid asju emmele ja pojale, kuid ühe kingi ma siiski avalikustan. Inglipoiss sai Marimekko pudipõlle, mille sildilt sai lugeda, et see on valmistatud Eestis. Ma muigasin endamisi-Soome kvaliteet Eestist. Leppisime sõbraliku soomlannaga kokku, et kevadel tuleb meile külla ja suvel tuleme Mikkelisse ja võtame ka temaga kindlasti ühendust.
Umbes nädal varem käisime ka nõuandlas. Kuna oma terviseõele aega ei saanud, siis võttis meid vastu vanem proua, kes oli tõeline estofiil. Ta unustas hiljem mõõdudki arvutisse lüüa, sest tahtis koguaeg rääkida Eestist. Ilmselt oli ta kokkupuutunud ainult kõige meeldivamate ja toredamate eestlastega, sest see ood meie rahva kohta oli kohati ebareaalne. Olgu öeldud, et ka "pikku herrasmies" (väike härrasmees) võitis ta südame täielikult. Proua korrutas eriti häälekalt, kui siidine nahk pojakesel on. Ma ütlesin talle, et beebidel ongi pehme nahk, kuid tema minuga ei nõustunud. Ütles, et ta näeb beebudel väga palju kuiva ja atoopilist nahka või on punnikesi jms asju. Selline siidine, sametine nahk pidi haruldus olema. Mul hakkas tegelikult tema jutust lõpuks juba kergelt imelik ja üritasin seejärel teemat vaikselt mujale viia. Ahjaa, ta ütles et eestlased on nii lõbusad ja rõõmsad nagu väiksed lapsed. Üritasin siiski seda komplimendina võtta, sest väiksed lapsed on ju nii armsad ja pealegi oli see proua üdini heatahtlik, tema väljaöeldus polnud kindlasti vähimatki kahemõttelisust. Okei, siirdume siis parameetrite juurde: peaaegu 70 cm on täis ning 9 kg piir on ületatud. Päris huvitav, kui kaua ma seda "väikest" kaisulooma õlal, süles tassida jaksan. Juba praegu annab seljas ja põlvedes tunda... Inglipoiss pidi oma eakaaslastest oluliselt pikem olema. See fakt sai ka reaalses elus kinnitust, kui tervisekeskuses minu varbaküünt eemaldamas käisime. Üks ringi jooksev-kõndiv marakratt oli pikkuselt lühem meie 5-kuusest põnnist, ka pea ja muud kehaosad olid väiksemad. Üks pikk poiss on meil kodus sirgumas. Ahjaa, vaktsiinidega on nüüd mõneks ajaks asjad ühelpool, saime terve trobikonna neid ja järgmine kord on alles 12-kuuselt. Kuigi vaktsiinid on väga vajalikud, siis see torkimine on lapsele paras katsumus ja kahjuks kuulume meie nende väheste hulka, kes saavad ka jubedaid kõrvalmõjusid alati tunda (palavik, valud, nutt jne). Olen ühes foorumis terve trobikonna teiste emadega suhelnud ja kellegi lapsel pole selliseid kõrvalmõjusid olnud, aga nõuandlast jälle öeldi, et praktikas on ikka paljudel palavik jms. Sain häid materjale nõuandlast kaasa (lapse menüüd 1. eluaastal saite juba lugeda) ning plaanin lähitulevikus kirjutada ka lapse magama jäämisest/saamisest, oma voodis magamisest, nututa unest jms. Teooria on mul nüüd teada, praktika vajab realiseerimist.
Homme juba suund Eestisse ning järgmisel nädalal ootab meid ees kolimine. Olen väsinud ja mõte ei tööta.

Valgeid jõule kõigile!

4. advent

Rahulikku neljandat adventi!

Küünlad said ootamatult otsa, sp ainult 1 küünal.