Roomamine ja käputamine

Nii mõneski inimeses tekitavad sõnad roomamine ja käputamine segadust. Toome asjadesse selgust ning seletame need kaks lihtsat asja lahti. 

Roomamine on liikumine jäsemete abil kõhuli lamades. Tavaliselt on see lapse esimene liikumisviis, kuni ta õpib käputama ja hiljem kõndima.

Beebi õpib roomama umbes kuue kuu vanuselt. Ta tõmbab ennast edasi käte ja jalgade abil, hoides kõhtu maa ligi.

Roomamise üks eesmärke on liikuda märkamatult, nt. sõjaväes või kaitsejõududes.

Roomavad sõdurid teises maailmasõjas

Käputav laps

Käputamine on liikumine käte ja põlvede abil. Väikelapsed siirduvad sageli roomamiselt edasi käputamisele, pärast mida nad õpivad kõndima. Käputamise liikumiskiirus on roomamisest kiirem.

Beebi õpib käputama umbes kaheksa kuu vanuselt. See etapp kestab mitu kuud, kuni laps õpib püsti seisma ja kõndima kõigepealt toe najal ja siis oma jõududega.

Käputamine võib olla hoogne ja see arendab käte, jalgade ja selja lihaseid. Nii valmistatakse ette keha kõndimise jaoks.  Käputamise õppimine on seotud inimese tasakaalutaju arenguga. Tasakaalutaju areneb ka siis, kui inimene õpib kõndima.

Kõik imikud ei käputa üldse mitte, vaid siirduvad näiteks roomamiselt kõndimisele.

Allikad:

Morris, D.: Vauva. Kustannusosakeyhtiö Tammi 2008. lk. 63

Morris, D.: Vauva. Kustannusosakeyhtiö Tammi 2008. lk. 76

Fotod: Wikipedia