Tädi Aade juures

Kui me Ungarist tagasi jõudsime, pakkisime kodus kohvrid lahti ja tulime veel mõneks päevaks Eestisse. Käisime tädi Aade sünnipäeval.

Tema on emme-issi pulmaema, vanaema kolleeg ja meie armas, tore sõber. Aadel on au sünnipäeva jagada selliste tuntud inimestega nagu:

• 1865 – Konstantin Türnpu, eesti helilooja, organist, koorijuht ja muusikaelu organisaator
• 1899 – Alfred Hitchcock, filmirežissöör
• 1926 – Fidel Castro, Kuuba poliitik
• 1954 – Tõnu Kilgas, eesti näitleja ja laulja
• 1976 – Mihkel Mattisen, eesti muusik
• 1976 – Tanel Talve, eesti ajakirjanik
• 1978 – Kristiina Heinmets-Aigro, eesti eksmiss ja modell

PALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS!

Tädi Aade on sama võimekas ja andekas inimene, kui eespool nimetatud kaassünnipäevalised. Kui ta midagi teeb, siis alati maksimumini hästi. Kui meie õnnitlusi üleandma läksime, oli ta kibekiiresti suutnud katta täiusliku laua aeda, mis meenutas mulle täpselt restoran Tsaikovskit. Murule oli laotatud tekike, mänguasjad ning väike lauake Inglipoisi jaoks. Tema poeg Robin sõidutas oma kastiautoga Inglipojakest mööda aeda ringi ja väike õnnitleja oli nii rõõmus ja õnnelik selliste mängude üle. Lõpus hüppasime batuudil ja nautisime mõnusalt sooja suveilma.

Meil oli au saada küllakutse veel Rakvere lähedale Aade esiisade tallu, kus on ka pisike muuseum, mida Aade oma õega seal peab. Muuseumist võib leida igasugu vanu asju, mida tema esiisad, kes talus hobuseid kasvatasid, tööde tegemiseks kasutasid.

Vanaema tädi Edaga

Kuna me kõik oleme suuremal või väiksemal määral muusikainimesed, siis sai ka pillile hääled sisse pandud. Aade mängis akordionit ja klaverit, ülejäänud seltskond laulis innuga kaasa. Isegi väike Inglipoiss hakkas üsna häälekalt kaasa ümisema.

Kui emme tõdes Beethoveni "Kuupaiste sonaati" meelde tuletades, et klaverimäng on rooste läinud, siis väike Inglipoiss lõi juba 1-aastasena väga julgeid muusikateoseid klaveril. Meenutas mulle veidike ühte Rein Rannapi raju kontserti, kus vanameister sinise parukaga hoogsalt improviseeris.





Muusikalisest väljasõidust inspiratsiooni saanuna liitusime Soomes Maija Salo muusikakooliga, kus pere noorim liige hakkab musitseerimas käima. Kui võimalusi tekib, siis plaanis on üks vana unistus teostada.digiklaver endale saada, et tuba saaks taas muusikat täis ning sõrmed klaveril liiguks takerdumata. Miks digi? Seda on kerge transportida, ei ole vaja 5 meest nagu minu "tavalise" klaveri puhul, mis seisab mulgimaal. Ja peamine põhjus on ikkagi see, et saab klappidega vaikselt mängida õhtuti, ilma teisi pereliikmeid ja naabreid segamata.

Tädi Aade maal sai Inglipoiss suu punasõstardest punaseks ning topsiga kaasagi veel. Vahepeal keelduti muud söömast, ainult kamapallid ja punasõstrad. Kuna marjad on tänaseks otsas, siis on tulnud kohaneda veidi teistsugusema menüüga. Usun, et kui ma metsa pohli korjama saan, siis on Inglipoisil uued lemmikmarjad tekkinud-tema armastab meil üsna hapusid maitseid.

Nagu viinamarjakobarad

Killuke ajalugu, meie elu lugu...

Umbes 50 aastat vana ratas, ehk isegi veel vanem.