Juunikuu viimasel päeval tähistasime minu vananemist. Päev oli päiksepaisteline nagu enamasti alati see päev on olnud... Hommikul helistas ema ja rääkisime peaaegu 50 min telefonis, nii hea ja mõnus oli rääkida nö oma inimesega. Ka tädi edastas õnnesoovid telefonitsi, seega sain üle pika aja rääkida mõne teise inimesega peale abikaasa ka eesti keeles. Täitsa hirm tuleb peale, kui märkan üha enam soomekeelseid sõnu enda lausetesse lipsamas, see tuleb eos peatada... Hetkel ma ei suudagi meenutada, mida päeval tegin, kuid õhtupoole käisime A-ga linnas shopingul ning niisama tuuritamas, õhtupoolik päädus järjekordse söömisorgiaga. Ikka torti ja kooki ja ceasari salatit ning muud hääd paremat. Ostsin 5 arbuusi ka, millest 3 olen praktiliselt üksi tänaseks hävitanud. Kaks viimast on kapis ainult seetõttu, et ma tahan vahvat fotot teha endast kõhu ja arbuusidega, aga siiani pole pildistajat leidnud... Kaamera on nüüd olemas, sain selle A-lt sünnipäevakingiks. Oli tore päev, jalad olid õhtuks rakkus, kuid tuju hea...
______________________________________________
Päev hiljem algas A-l puhkus ning magasime kaua ning alustasime hommikuvõimlemisega. Tema, kui vana tantsuguru, otsustas mulle väikse programmi kokku panna, et ikka rohkem liiguksin. Seda vahvat traditsiooni jätkasime paar päeva, kuniks tappev palavus enam ei võimaldanud kiiremaid liigutusi hommikuti sooritada. Unustasin vist mainida, et taas oli siin põud ja regulaarselt 35 soojakraadi, isegi öösel kell kolm näitas toatermomeeter 29C, seetõttu oli igasugune tegevusvõime kohati halvatud. Öösiti oli paha magada, päeval raske liikuda...
Kuna me oleme pikalt kahekesi elanud ning siiani ei ole näinud erilist mõtet Soome elamist sisustama hakata, siis nüüd, mil pisike ilmaime on kohe-kohe sündimas, on põhjust möbleerimisega tegeleda rohkem kui küll. Juulikuu esimestel päevadel sai poest tellitud toolid ja hubane nurgadiivan, nüüd mahume kolmekesi (vajadusel ka kaheksakesi) kenasti ära. Söögilaud on suur ja avar, seega külla-külla-külla, siis on põhjust ka küpsetamisi rohkem ette võtta:) Pulmadeks saime vahva koogiraamatu ja ma pole siiani ühtegi kooki sealt teinud, pean laskma emal selle Eestist ära tuua...:) Toorjuustukooki oskan peast ka teha, aga see pole kahjuks A eriline lemmik ja kui aus olla, siis eelistab ta ikkagi poetorte alati minu omadele. Nojah, ega Limoncello tordile vastu ei saa, seda sõime ka minu sünnipäeval.
0 comments:
Postita kommentaar