Tegemistest viimase 1,5 nädala jooksul

Kuna blogil on paar regulaarset lugejat, siis austusest nende vastu püüan kirjutada nüüd meie tegemistest Soomes. Nii... kust ma nüüd alustangi? Hmm... Kui ma laevast maha tulin, siis õnnestus mul kohe trammiga kesklinna saada ja sealt läks juba 20 min pärast buss kodulinna. Sõit kestis umbes 4 tundi, kuid see-eest oli mul võimalik tutvuda bussiakna vahendusel veel selliste linnadega nagu Porvoo, Kerava, Mäntsälä, Heinola ja Lahti. Kuna tõin oma suure mugava padja Eestist kaasa, siis sain bussis ka veidike tududa. Kodulinna jõudes tervitas mind lörtsine ja sajune ilm ning järgmistel hommikutel koguni tugevad miinuskraadid. Järgmisel päeval oli mul neuvolas terviseõe vastuvõtt-minu ja lapse parameetrid olid endiselt korras, ainult suure ehmatusena tuli ca 5 kg-ne kaalutõus, mis oli lisandunud viimase 5 nädalaga. Kuna ma eelnevalt kaalus juurde polnud võtnud, mingitel perioodidel koguni mõned kilod alla, siis nõuandlas sellest numbrit ei tehtud. Loogiline seletus kõigele on muidugi iiveldushoogude ning oksendamise lõppemine, millega seoses taastus normaalne söögiisu ning kui lõpuni aus olla, siis kodumaiste roogadega sai vahel ikka patustatud rohkem kui kasulik oleks olnud. Aega olen sisustanud artikli kirjutamise, muutmise, lühendamise ja muu sellisega. Lisaks kujundasin ühele erialaliidule voldikuid, tulid täitsa kenad. Käisime veel abikaasaga kinos vaatamas filmi "The Adjustment Bureau-" veidike sürr, aga mulle täitsa meeldis. Taastunud söögiisu oleme premeerinud Koti Pizzas suure perepizzaga, ChinaManis tuliste roogadega ning igasugu maiustustega kodus. Et asi tasakaalus oleks, siis olen suurendanud liikumist. Eile sõitsin 8 km rattaga ja paar päeva tagasi tegin 10 kilomeetrise jalutuskäigu metsas. Täna läheme ujulasse. Mõned päevad tagasi ostsime beebile mõned uued asjad, helesinine kampsun on minu lemmik. Käru käisime ka vaatamas, hetkel poes ei olnud, aga maikuust tuleb jälle lattu. Hinnaklass muide odavam kui Eestis. Ostlemisel ei jäänud uutest riietest ilma ka mina, sain mõned uued rasedariided, mis on tõeliselt mugavad ja ilusad. Ahjaa... eile oli meil rõdul päikse käes 30 kraadi sooja ning mina sain ninaseljale juba esimesed tedretäpid. Mõned üksikud kärbsed lendavad toas ringi, õues vulisevad veed, asfalt paistab kohati-kevad on käes ka siinmail. (Selle fakti jätan ma enda teada, et metsas on lumehanged meetrist kõrgemad ning inimesed harrastavad endiselt suusatamist). Ahjaa, veidike ka minu unereziimist. Olen üldiselt parandamatu unekott olnud ning pigem ööinimene, kuid viimastel kuudel ärkan väga vara, vahel koguni juba seitsmest. Tavaline ärkamisaeg on kl. 8.00 ning siis jäängi üles ning asun päevatoimetuste kallale tegutsema. See on midagi veidrat, mille ma panen raseduse arvele. Kuigi paar viimast päeva olen suurest väsimusest kl.10-ni punnitanud magada, on ka see täiesti ime minu puhul. Kas tõesti toimivad mingid salapärased bioloogilised mehhanismid, mis valmistavad mind ette emarolliks. Siis ju enam lõunani magada ei saa? Olen hoolsasti toitumispäevikut pidanud, sest homme on mul aeg toitumisterapeudi juurde. Ma usun, et söömise kohta ütlemist ei tule, sest saan nüüd kenasti lihatooteid ja ka piimatooteid tarbida, lisaks rasvast ja magusat ülemõistuse ei söö. Joomist olen teadlikult piiranud, aga see on väga raske. Pidev joogijanu sunnib mind 3 liitrit jooke ööpäevas tarbima (kui end piiran). Kui jooksin alati, mil janu tunnen, siis oleksid kogused suuremad. Eks homme kuuleme, mis terapeut minu joomisharjumustest arvab. Ahjaa, paari päeva pärast on ühe maailma kõige armsama põnni issil sünnipäev. Valmistume vaikselt selleks, tsss!!!